05.05.2022
Meediamajades ei austata enam eetilist ajakirjandust. Pilt on illustratiivne.
Kolmapäeval toimus Riigikogus käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine, millel EKRE saadikud kritiseerisid teravalt seda, et käibemaksu tahetakse alandada ajakirjandusel, millega valitsuskoalitsioon sisuliselt ostab enne valimisi enda poolele Eesti niigi kaldus meedia, selle asemel et keskenduda käibemaksu alandamise osas kogu rahvast puudutavatele toiduainetele ja energiakandjatele.
“Miks me üldse räägime sõltumatust ajakirjandusest, kui te kingite Eesti väljaannetele, ERR‑ist ma niikuinii ei räägi, see on riigieelarvest rahastatav, aga Postimehe Grupile ja Ekspressi Grupile kingite siin miljoneid ja me ju näeme, et see raha ei lähe raisku. Nii Ekspress Grupp kui ka Postimees Grupp laulavad hosiannat tänasele Reformierakonna valitsusele. Reformierakonna sõjaprintsessi poolt juhitud valitsus ei tee mitte midagi halvasti, see raha läheb jumala hästi,” ütles EKRE esimees ja Riigikogu aseesimees Martin Helme. “Sel aastal kingite te Eesti ajakirjandusele 1,7 miljonit, järgmisel aastal juba umbes 4 miljonit, antud eelnõu puhul ei ole tähtajalist piirangut, erinevalt näiteks põllumeestele tehtud soodustusest. Küllap siis on õukonna eunuhhide ja õuelaulikute toetamine sellises summas valitsusele kasulik ka pikemas perspektiivis.”
“Praeguses olukorras, kus erinevate valdkondade hinnad on tõusnud kõrgustesse, oleks rahva ootus pigem, et valitsus aitaks seda hinnarallit leevendada, kas või käibemaksu üldise alandamise näol. Aga teie tulete siia saali hoopis sellega, et alandate meediaväljaannete käibemaksumäära. Ma sooviksingi teada, kuidas selline ajakirjandusväljaannete käibemaksumäära vähendamine aitab neid inimesi, kes ei suuda nende suurte hinnatõusude tulemusena tasuda oma kodu, kütte ja näiteks söögi eest. Kuidas see aitab neid inimesi?” küsis ka saadik Kert Kingo. “Kas te tõesti usute seda, et inimesed eelistavad lugeda ajalehte, et see on nende jaoks väga prioriteetne tegevus, selle asemel, et mõelda sellele, kuidas saab tuba soojaks kütta, söögi lauale panna või riided selga. Et kas see tõesti teie arvates on kõige olulisem, et just see leht peab olema, olgu ta siis veebis või laua peal?”
Kuna rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus rääkis ajakirjanduse rollist infosõjas, küsis saadik Urmas Reitelmann üle: “Ma kuulasin teid ja esialgu mõtlesin, et huvitav, kellega te seda informatsioonisõda nii ennastunustavalt peate, siis hilisemast ma sain aru, et te peate silmas Venemaad. Ometigi see, mida venelased kirjutavad, räägivad või laulavad, nad võivad seda nõrkemiseni teha, see Eesti inimesteni kohe mitte kuidagi ei jõua. Ainus kanal, mis sellega saaks võidelda, peaks olema venekeelne. Ja ma mõtlen, et venekeelne Delfi või venekeelne Postimees on need väljaanded, millel võiks tõesti langetada seda käibemaksu 5%-le. Miks ta laieneb ikkagi kogu meie n-ö liberaalsele Lügenpresse’le, miks see eestikeelne Delfi või Postimees Grupi rämpsajakirjandus peaks sellest võitma?”
Teemat jätkas ka Siim Pohlak: “Teeb rõõmu, et täna saame rääkida maksulangetusest, sest minu meelest igasugused maksulangetused on head põllumeestele. Ja ma loodan, et jätkate samal lainel ja varsti me saame siin saalis kuulda ka kütuse ja toiduainete käibemaksu langetamisest jne. Aga minu küsimus puudutab seda, kui pikaks prognoosib valitsus siis selle infosõja kestust. Põllumeestele tehti aasta lõpuni aktsiisi langetus. Kui pikaks te prognoosite seda infosõja kestust? Kas me jäämegi sellesse konstantselt või on ka siin mingisugune hetk, kui see ajakirjanduse käibemaks tõuseb tagasi 9% peale?”
Teema võttis kokku Martin Helme: “Kui meil on olnud Reformierakond, kes on aastakümneid rääkinud, et maksualandusi ei tohi teha ja tarbimismakse ei tohi niikuinii alandada ja maksuerisusi ei tohi teha, siis nad tulevad uue maksuerisusega, teevad uue maksukoridori spetsiifiliselt kahele meediagrupile, andes neile miljoneid. Sisuliselt, kallid sõbrad, ostate te endale meediakajastust maksumaksja rahaga, kusjuures see maksumaksja raha on võlgu võetud. Kogu lisaeelarve on miinus, mis võetakse võlgu.”