EKRE fraktsioon kohtus sel nädalal Päästeameti peadirektori Margo Klaosega, kes tõi esimese suurema murena välja päästjate palgateema. Mäletatavasti ülbitses peaminister Kristen Michal (Reformierakond) viimati päästjate palgamure peale küsides osatades: tahate, annan oma pintsaku ära? Michal, keegi ei taha sinu vana pintsakut, tahetakse raske töö eest väärilist palka!
Päästjatel on mure suur. Päästjad on Eesti siseturvalisuse kiirreageerivad eriüksuslased, kes riskivad igapäevaselt oma elu ja tervisega. Ometi on nende tänane miinimumpalk 1606 eurot (bruto). Vaja oleks maksta aga 1,2 Eesti keskmisest palgast, mis prognoosi järgi on 2027. aastal 2765 eurot.
Eesti päästjad on saanud kõik professionaalse väljaõppe, ampluaa, millega tegeleda tuleb, on tohutu – alates koolides ja lasteaedades ennetustöö tegemisega lõpetades demineerimisega. Juurde on tulnud elanikkonnakaitse, ohuteavituse, varjumise ja evakuatsiooni temaatika. Tulekahjudele reageerimine moodustab vaid 10% päästjate tööst.
Tegemist on valdkonnaga, kuhu on vaja tööle värvata parimad, aga madal palgatase seab siinkohal kahtlemata piirangud. Margo Klaos kinnitas, et praegu on töötajate tase väga kõrge ning seda tahetakse nii ka edaspidi hoida.
Kui EKRE läks 2019. aastal valitsusse ja siseministriks sai Mart Helme, pandi EKRE survel koalitsiooni lepingusse päästetöötajate palgatõus. See viidi ka ellu ja Mart Helme seisis kõigiti nii päästjate kui selle valdkonna kaasajastamise eest tervikuna.
Eesti päästjad on rahvusvaheliselt hinnatud. Nt on meil kõige parema ettevalmistusega demineerijad, kes koolitavad juba ise teiste Euroopa riikide kolleege.
Võetud on suund, et komandosid ei suleta, hoolimata sellest, et rahastust on aastast aastasse vähendatud. Nii suudetakse katta 93% Eesti elanikest 15 minuti jooksul – ollakse kohal ja ollakse võimelised abi andma.
Küll aga ei suudeta tagada igas komandos 4-liikmelist meeskonda, mis on tegelikult minimaalselt vajalik. Nii on osades paikades välja panna 3-liikmeline meeskond.
Täitmata on 110 ametikohta. Selleks, et mehitada kõik päästekomandod, pommigrupid täisvõimekusega on vaja juurde 20 miljonit eurot aastas.
Raha on puudu ka elanikkonnakaitse tagamisel. Selles valdkonnas suisa 150 miljonit eurot. Elanikkonnakaitse ei saa toimida projektipõhiselt ja hädasti on vaja püsivat rahastusmudelit. Me peame olema valmis nii sõjalisteks ohtudeks, ulatuslikuks elektrikatkestuseks aga ka nt tööstus- või keemiaõnnetusteks. Pidevalt pannakse Päästeametile kohustusi juurde, rahalisi vahendeid nende täitmiseks, aga juurde ei tule.
2022-2023 rahastati elanikkonnakaitset 51 miljoni euroga, aastateks 2024-2027 on selleks ettenähtud 10.7 miljonit, 2025-2027 7,2 miljonit ja 2026-2027 5,67 miljonit.
Probleem on äärmiselt tõsine, arvestades ka seda, et Eesti elanikest on kriisideks valmis vaid 13% inimestest.
Kohtumise käigus peatuti ka elanikkonna evakuatsioonil.
Meil on vajadus evakueerida 10% elanikkonnast, praegu suudetakse evakueerida vaid 4,6%. Evakueeritakse inimesed Ida-Virumaalt, kui vastase maaväed peaksid tulema üle riigipiiri. Tallinna evakueerima ei hakata. Kohti, kuhu inimesi saab evakueerida, on aga väga vähe. Et ehitada välja kaasaegne elanikkonnakaitse võimekus, oleks lisarahastust vaja juurde 98 miljonit eurot.
Päästeameti juht tõdes, et me oleme ka selles valdkonnas jäänud maha nii Lätist kui Leedust.
EKRE fraktsiooniliikmed avaldasid kohtumise lõpus Päästeametile oma toetust ning tänasid päästjaid nende igapäevase töö ja panuse eest. Kui EKRE valitsusse saab, võetakse päästjate palgateema ja ameti rahastus kindlasti ette. Summad, mis selles valdkonnas puudu on, on riigieelarve mõttes väikesed, eriti kui kõrvutame siin raha, mida aastast aastasse tambitakse Rail Balticusse või rohepöördesse. Mitte midagi ei juhtu Eesti elanikega, kui neilt pöörastelt projektidelt raha päeva pealt ära võtta, küll aga on meile eksistentsiaalse tähtsusega see, kas meil on nii igapäevaselt kui erinevate kriiside korral võimalik tagada elanikkonna kaitse ja turvalisus.
EKRE seisab päästjate eest!