Täna, märtsiküüditamise mälestuspäeval Tartus, “Murtud rukkilille” monumendi juures asetasime EKRE Tartu ringkonna poolt küünlad, mälestades süütuid kaasmaalasi, keda oma kodudest jõhkralt välja kisti, et neid võõrale, külmale maale orjalaagritesse vedada.
Ka minu vanaisal Karl Ploomil ja vanavanaisal Samuel Ploomil tuli see okkaline tee jalge alla võtta. Tartu Pauluse kiriku õpetaja Kristjan Luhamets oma kõnes meenutas lapsepõlve, kui tema vanaisalt küsis, kuidas too suutis need kaheksa pikka aastat Siberis vastu pidada.
Mina aga ei tea isegi seda, kus minu vanaisa haud asub ning minul temale sellist küsimust esitada pole võimalik olnud.
Küll jõudis minu vanavanaisa kaugelt maalt tagasi, ent oma poja lõputeekonnast ei teadnud temagi midagi pajatada.
Kandku see küünlaleek edasi sõnumit kaugetesse Siberi avarustesse, sest meie ei unusta kunagi julma tapatööd ja oma lähedasi kanname alati oma südameis.
Merike Lumi, EKRE Tartu ringkonna esimees