11.04.2024
Eesti maanteetransport vajab suuremat efektiivsust. Pilt on illustratiivne.
EKRE tegi kolmapäeval eelnõuga ettepaneku Vabariigi Valitsusele algatada liiklusseaduse muutmine eesmärgiga lubada liikluses pikemad ja suurema täismassiga veosed, tõstmaks seeläbi maanteetranspordi efektiivsust. See autoettevõtetele vajalik algatus kukkus paraku läbi.
Ettekande pidas EKRE fraktsiooni saadik Rene Kokk.
“Eelnõu sisuks on ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele algatada liiklusseaduse muutmine, eesmärgiga lubada liikluses pikemad ja suurema täismassiga veosed, tõstmaks seeläbi siis maanteetranspordi efektiivsust.
Umbes 20 aastat on transpordisektor ja autovedajad rääkinud sellest, et oleks vaja üle vaadata meie nõuded maanteetranspordile, mis puudutab nii autorongide lubatud massi kui veoste suurusi. Ja ega suurt midagi juhtunud pole. Lisaks autovedajatele on teema kõnetamas ka tegelikult metsandussektorit ja ka põllumajandust ja põllumehi.
Viimastel aastatel on Eesti autovedajate konkurentsivõime päris oluliselt saanud kannatada ja läinud raskemaks. Neid põhjusi me kõik ilmselt ka teame. Tööjõukulud on kasvanud. Loomulikult on probleem sektoris tervikuna ka selles osas, et ei ole oskustega autojuhte, järjest vähemaks jääb neid. Euroopa Liidu tegevusest tulenevad erinevad kliimaeesmärkide täitmise nõuded on pannud ettevõtjad raskesse olukorda ja nõuavad lisainvesteeringuid. Loomulikult ka kõrge inflatsioon ja laenuintressid, mis otseselt mõjutavad ettevõtete investeeringute kulukust ja hakkamasaamist.
Või siis näiteks diisliaktsiisi tõstmine. Me teame, et praegune valitsus hakkab jälle tõstma diislikütuse aktsiisi, 24 kuni 27, mis selgelt mõjutab sektori tegevust. Või siis näiteks uued teekasutusmäärad, mis on kehtestatud või kehtestamisel, ka selgelt mõjutavad sektori hakkamasaamist.
Sellest tulenevalt on ikkagi aeg selgelt see teema uuesti lauale võtta ja valitsusel sellega tegelema hakata. Seda enam, et Transpordiamet viis läbi uuringu detsember 2022 kuni detsember 2023, mille pealkirjaks oli, et kas meie taristu on pikemate autorongide teedele lubamiseks valmis. Oli päris põhjalik uuring, sellega saab igaüks ise tutvuda. Aga üldiselt oli see tulem selline, et jah, tasub kaaluda meie peamagistraalidel siis nii suuremate kui ka suurema täismassiga autorongide lubamist ja suunad võiksid olla siis Tallinn–Narva, Tallinn–Tartu, Tallinn–Pärnu–Ikla ja ka Paldiski suund.
Iseenesest seal on nii poolt‑ kui vastuargumente terve hulk. Aga oli täitsa ka mõte, et esimeses etapis võiks nende peamagistraalidega tegelikult tegevust iseenesest alustada. Loomulikult toodi välja ka see, et probleem on teetaristuinvesteeringute vähesus või alarahastamine juba aastaid ja ega praegune olukord ka parem pole. Kindlasti taristu vajab investeerimist ja see annab ka eelduse tulevikus suuremate autorongide, raskemate lubamiseks ka väiksematele teedele. Loomulikult sildade olukord ja nii edasi.
Nüüd selle eelnõu või selle suuremate ja raskemate autorongide teele lubamise mõned sellised positiivsed aspektid ka tooks välja siin, mida on ka sektor ise ise välja toonud. Ja üks konkreetne siis kasutegur on see, et autojuhte on juba nagunii vähe ja see ei ole ainult Eesti probleem, see on ka terves Euroopas, ja kui lubada nüüd suuremad ja suurema täismassiga veokid, autorongid teele, siis põhimõtteliselt veetaks korraga ära circa 30–40% rohkem kaupa, mis omakorda juba annab panuse konkurentsivõime tõstmisele, samuti leevendab tööjõuprobleeme, sest uuringud näitavad, et kaks juhti teeks ära kolme tänase autojuhi töö.
Me pidevalt räägime sellest ka, et meil on vaja tööjõu tootlikkust tõsta, siis kahtlemata see oleks ka üks selline aspekt, mis tegelikult selle võimaluse meile transpordisektoris ka annaks. Loomulikult käivad sinna juurde vastavad koolitused ja nii edasi, selle kõige peale on mõeldud.
Siis me oleme kogu aeg rääkinud seda, kuidas autostumine on probleem ja suur liiklustihedus. Siis on ka välja toodud see, et mõnevõrra meie maanteedel väheneb autode hulk ja on toodud selline number välja, et ligi 41 miljonit kilomeetrit aastas võiks väheneda siis suuremate ja suurema täismassiga autorongide kasutuselevõtu pealt aastas kilomeetrite arv, mida sõidukid läbivad.
Vähem tähtis ei ole ka keskkonnaaspekt. Me räägime palju sellest, et keskkonna kaitsmine ja säästmine on oluline. Kahtlemata ongi. Ja kui on vähem sõidukeid tee peal, siis loomulikult teede kulumine on üks aspekt, aga siin on tegemist ka õhu kvaliteedi paranemisega, müratase väheneb ja nii edasi.
Ja vaatame ka seda, mis meil siis naabrid teevad. Konkurentsist oli juba varasemalt juttu, siis tegelikult täna juba näiteks Soome, Rootsi, Norra, Taani ja Saksamaa on lubanud oma teedele juba need kõnealused suuremad ja suurema täismassiga autorongid. Samas, kui Eesti seda nüüd jätkuvalt mingil põhjusel teha ei taha ja arutada ei taha, siis me saame ju ise aru, et me vähendame oma sektori konkurentsieelist, konkurentsivõimekust võrreldes lähiriikide analoogse ettevõtlusega.
Nii et minul on küll ettepanek seda otsuse eelnõu toetada ja teha Vabariigi Valitsusele kohustus selle probleemiga edasi tegeleda, seda enam, et Transpordiamet tegelikult on sellest teadlik juba aastakümneid. Nagu ma ütlesin, on värskelt ka uuring olemas, 2022–2023 tehtud, mis siis nii häid kui halbu nüansse selle juures on kõiki analüüsinud. Nii et palun toetada ja läheme sellega edasi ja teeme lõpuks ka esimesed sammud ära, et tegelikult sektorile vastu tulla ja ka meie konkurentsivõimet selles autovedajate sektoris parandada.”
Allikas: Riigikogu stenogrammid