13.05.2019
Hetk kolaitsioonileppe sõlmimiselt.
Postimehe tellitud Kantar Emori uuringu järgi on EKRE 17-protsendilise toetusega oma positsioonil püsiv erakond ja rahvuskonservatiivid võivad nautida kindlat toetusnišši. Kogu protsessil aga on oma taust.
“Enam-vähem stabiilset elu reitingute mõttes elab EKRE. See (koalitsiooni loomine – toim.) nende toetust oluliselt mõjutanud ei ole, rahvuskonservatiive toetas mais 17 protsenti küsitletutest. EKRE toetus on pärast valimisi muutunud 15–18 protsendi vahel ilma selge trendita,” vahendab Postimees Kantar Emori turundusstrateegiate valdkonna juhti Aivar Voogi.
Tegelikult ongi see EKRE kindla positsiooni tunnus, sest erakonna populaarsus kõigub harva, tavaliselt vaid mingite meedia poolt loodud skandaalide taustal. Praeguseks on Eesti inimene hakanud aru saama, et EKRE demoniseeritakse teadlikult, ja seetõttu ei jookse ta kõmust tekitatud hukkamõistuga kaasa.
Muus osas see nii pole. Kuivõrd Postimehe ja ERR-i tellitavate Kantar Emori ja Turu-uuringute AS-i (millest viimase uuringujuht on EKRE-foob Juhan Kivirähk) uuringutulemused on tavaliselt kooskõlas meediaruumis valitsevate arvamushoiakutega, siis võib arvata, et praegu rõhutakse Postimehes toodud mõistele ja samas soovile – “EKREga koos valitsemine ei mõju hästi ei Keskerakonnale ega Isamaale.”
Uuringud on teadupärast oluline näitaja valimiste eel, mil valijaid kallutatakse hääletama “võitjate” poolt, seega võib eeldada, et uuringufirmade tegemised on praegugi, enne eurovalimisi, kõvasti kaldu, tekitamaks paremat positsiooni opositsioonile ja lõhkumaks koalitsiooni positsioonide kindlust. EKRE stabiilne püsimine näitab nende hinnangutes seda, et “paha” hoiab positsiooni, tema partnerid KE ja Isamaa aga kaotavad – sellega tahetakse lõhkuda ka koalitsiooni ühtsust. Vähemalt Postimees on olukorda nii serveerinud.
Siia passib üks tavainimese suhtumist näitav postitus nn “uuringid teostava firma” kohta, mis näitab, et usaldus on juba ammu kadunud. Üks kauaaegne ajakirjanik kirjutab sellest, kuidas ta lugupeetud uuringufirma küsitlust tehes kuulis viisakas majas ja piirkonnas elavalt härralt, et too laseks temasugused hea meelega maha. Vaevalt, et härra nii mõtles, eks see oli kohtuta korruptante hukkava Valdo Randpere ja kodanlikele natsionalistide kuuli kuklasse laskva Indrek Tarandi moodi ütlus, mis väljendas pigem arvamust, ja ilmselt ei läinud mees tuppa relva laadima.
Uued Uudised laidavad sellise ütlemise maha ja eks see olegi nüüd küsitleja asi, kas ta pöördub politseisse või ei, kuid õpetlik moment on milleski muus – uuringufirmad on sarnaselt ajakirjandusega kaotanud inimeste usalduse. Kui veidi trendidega mängida, siis ajakirjanduse ja nende samade uuringufirmade loodava tausta põhjal ei tohiks viisakas piirkonnas elav härra ju EKRE toetaja olla – nemad on madala haridus- ja kultuuritasemega maakad! Aga väljendas ta ikkagi paljude inimeste vastumeelsust uuringufirmade kahtlaste tegevuste osas.
Pigem ongi tegu üldise suhtumisega uuringufirmade töösse, mida Juhan Kivirähk oma EKRE-foobiaga jõudsalt õõnestab – kui uuringujuht on ikkagi nii räige rahvuskonservatiivide vihkaja, siis ei saa see lihtsalt tema töös mitte kajastuda.
Las valitsus töötab veidi aega, küll siis taaastub ka Keskerakonna ja Isamaa positsioon ning vasakpoolsed ja refikad taanduvad oma barrikaadide taha.