22.05.2025
Siim Pohlak Riigikogus.
Kolmapäeval oli EKRE fraktsioon Riigikogus kahe eelnõuga, millest üks vähendanuks tulumaksu-, teine käibemaksumäära. Esimest neist tutvustas Rene Kokk, teist Siim Pohlak.
Rene Kokk ja esimene eelnõu: “Ma olen siin puldis teie ees tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga 597. Ega meil muud midagi siin opositsioonis üle jää, püüame ikka jõudumööda järjest tulla eelnõudega, mis aitaksid meie maksupoliitika uuesti tagasi pöörata õigele rajale.
Selle eelnõu sisu on suures pildis üsna lihtne, loogiline ja arusaadav kõigile. Eelnõu ettepanek on tulumaksu määra vähendamine ja kehtestada selleks 20%. See täna on Eestis 24%. Ja teadupärast pärast viimaseid maksumuudatusi, mida me oleme kuulnud, plaanib valitsus tõsta tulumaksu määra tähtajatult järgmisest aastast 24% peale.
Eelnõu ettepanek on tuua see alla 20% peale. Toon välja mõned aspektid ka, miks see hea on ja miks me peaksime tulumaksu määra vähendama. Esimene asi on see, et see suurendab nende inimeste netotulu, kes palka saavad, palgasaajad. See jätab omakorda inimestele rohkem kätte vahendeid ja annab inimesele võimaluse siis kas säästa, tarbida või investeerida.
Teisest küljest võib ka öelda, et see väärtustab inimeste töötegemist. Et inimene saab aru, et ka riik hoolib ja arvestab sellega, ja tema tehtava töö pealt võetakse vähem maksu, mis omakorda tegelikult läheb riigi majandusse tagasi läbi erinevate muude maksude, näiteks läbi käibemaksu, aktsiiside. Ehk kui püütakse jälle öelda, et see on ühesuunaline liiklus, et kui me ei suurenda, siis riigieelarve laekumised vähenevad, ja kui me vähendame, siis jääb raha vähem kätte, siis see päris nii ei ole. See raha läheb tegelikult majandusse tagasi läbi erinevate riigimaksude.
Ja üks väga oluline aspekt, ma arvan, millele võib-olla põhjendamatult vähe tähelepanu juhitakse üldse erinevate maksutõusude juures, on varimajanduse aspekt. Aeg-ajalt tuleb teemaks, aga on ju selge, me oleme näinud seda piirikaubandusest, me oleme näinud seda aktsiisidest, me teame, mäletame kõik erinevaid arutelusid ja kajastusi, kuidas on erinevate kütustega käitutud ja proovitud soodsamalt saada kütet, kuidas maksud on liikunud ära teistesse, naaberriikidesse.
Ja tegelikult ka siin: kui maksudega üle pingutatakse, mida ilmselgelt on juba tehtud ja tehakse edasi, siis hakkab järsult suurenema ka varimajanduse oht ja varimajandus, mis omakorda lisab kulusid riigile varimajandusega tegelemise jaoks, selle väljaselgitamise jaoks ja nii edasi.
Maksudega mängimine on selline asi, mis pigem ei too riigile loodetud kasu, vaid tegelikult paneb inimesed olema vähem lojaalsed riigile, vähem maksu maksma. Hakatakse rohkem tegelema varimajandusega. Ametlikult töötamise vormistamine hakkab olema selline, et pigem otsitakse rohkem kokkuleppeid, kuidas ka sealt jälle siis optimeerida sissetulekuid, ja tõtt-öelda seda inimestele pahaks panna ei saa.
Kui me vaatame seda maksufestivali, mis siin toimunud on ja mis toimub edasi, siis see on käsitlematu, rääkimata inflatsioonist, mis on viimastel aastatel olnud. Aga kõik need maksud, käibemaksud, aktsiisid, tulumaksud ja nii edasi, ega inimesed ei tee maksude optimeerimist sellepärast, et nad kuidagi pahatahtlikud on või ei tahaks maksu maksta. Küsimus on selles, et inimesed ei saa hakkama enam.
Päris suur hulk inimesi on hädas. Ma arvan, et me kõik siin saalis saame inimestelt kirju samal teemal, et palutakse abi ja öeldakse, et nad ei tule enam ots otsaga välja. Asi on tõsine. Ja seesama tulumaksu vähendamine on üks reaalne võimalus, millega me anname oma inimestele, peredele selge suunise, et riik ei ole neid ära unustanud ja tegelikult saab sellest aru, et inimesed vajavad abi.
See vähendamine annab võimaluse peredele rohkem raha laste kasvatamiseks jätta, hariduseks, kodu soetamiseks ja muude asjade jaoks. Kindlasti see ei ole lihtsalt üks rahanduslik otsus, see maksu vähendamine, see on väärtuspõhine valik, mida me saame teha ja millega me näitame, et me usaldame oma inimesi ja tahame tegelikult ka, et neil läheks paremini. Ma kutsun küll üles siin kõiki, et hakkame vähemalt selle eelnõu puhul väikeste sammudega uuesti õiges suunas minema Eesti maksupoliitikaga. Kutsun kõiki üles seda eelnõu toetama.”
Teine eelnõu Siim Pohlaku tutvustuses: “Käesolev eelnõu räägib käibemaksumäära langetamisest 22% pealt 20 peale. Selle eelnõuga pöörab Eesti Konservatiivne Rahvaerakond tagasi Reformierakonna, Eesti 200 ja sotside väga halva otsuse tõsta käibemaksumäära. Käibemaksu tõstmise otsus oli kahjulik Eesti inimestele, kahjulik Eesti ettevõtetele. Pöörame selle lühinägeliku ja rumala otsuse tagasi.
Selle eelnõu vastuvõtmisega kaasnevad olulised positiivsed mõjud. Kõigepealt leeveneb inflatsioon, sest Kaja Kallase ja tema jätkuvalitsuse juhtimisel on Eestist saanud Euroopa meister hinnatõusus. Maksumäära vähendamine aitab aeglustada hindade kasvu ja teatud kaupade puhul võib tuua kaasa hinnalanguse ning leevendab inflatsiooni mõju nii Eesti peredele kui ka ettevõtetele.
Selle eelnõu seaduseks saamisega kaasneb ka üldine majanduskasv. Käibemaksu langetamisega kaasnev ostujõu suurenemine ja ettevõtluse elavnemine kasvatab Eesti majandust, mis omakorda tõstab töökohtade arvu, parandab maksulaekumisi ja suurendab meie ettevõtete konkurentsivõimet.
Käibemaksu langetus aitab tuua võrdsema maksukoormuse. Käibemaks koormab vaesemaid inimesi rohkem, kuna enamus nende kulutustest on sundkulud esmatarbekaupadele ja käibemaksumäära vähendamine muudab seeläbi maksusüsteemi õiglasemaks. Paraneb ka ettevõtluskeskkond. Maksukoormuse vähendamine tähendab ettevõtetele väiksemaid sisendkulusid, mis parandab likviidsust ja võimaldab investeerida innovatsiooni ja laienemisse.
Ning selle eelnõuga kaasneb eelarvetulu asendamine majanduskasvu kaudu. Ehk siis esialgu võib riigieelarvesse laekuv käibemaksu summa korraks väheneda, aga selle kompenseerib majanduse elavnemine ja selle kaudu kasvav maksulaekumine. Seega pole antud eelnõu vastuvõtmisel eelarvele pikas perspektiivis negatiivseid mõjusid.
Seadus jõustub vastuvõtmise korral 2026. aasta 1. jaanuaril, mis annab piisavalt aega muudatustega kohanemiseks ja ettevalmistusteks.
See on lühidalt kõik. Tegemist on väga hea ja mõistliku eelnõuga ja ootaks Riigikogu toetust. Ka sotsid võiksid kapist välja tulla ja tunnistada, et maksutõusudega läks kehvasti. Pöörame tagasi. Kõik tervemõistuslikud riigid Eesti naabruses on viimastel aastatel langetanud majanduse elavdamiseks makse ja otsivad näiteks riigikaitsekulude katmiseks teisi võimalusi, nagu kulude kokkuhoid. Ainus, kes lähiriikidest Reformierakonna juhitava Eesti kõrval silma paistab suurte maksutõusudega, on sõjamasinat rahastav Putini Venemaa.”