13.04.2021
Politseile on hakanud “action” meeldima, joodikud neid enam ei huvita.
Tartu Ülikooli kriminoloogia professor Jaan Ginter leiab, et politsei jõudemonstratsioonid Tallinna meeleavaldustel pole vajalikud. Ka endine siseminister Ain Seppik hindab, et politseiga olukorda ei lahenda, vahendab ERR.
Tartu Ülikooli kriminoloogia professor Jaan Ginter ütleb, et üleöö Tallinnas Toompeale Riigikogu ette platsile tekkinud liikumist piiravaid aedu nähes mõtles ta, et ju politseil on selliseks tegutsemiseks oma ohuhinnang – umbes selline, mis näeb võimaliku stsenaariumina ette jaanuarikuist Ameerika Ühendriikide Kapitooliumi ründamisega sarnast sündmust.
“Kui taoline ohuhinnang olemas oli, usaldusväärne, siis oleks olnud see vastuvõetav. Nüüd, kui see oli reaktsioon nendele vähestele protestijatele, siis oli see ülepingutamine,” hindas Ginter.
Liiati pole teada, kes need piirded sinna paigaldada lasi. Igatahes mitte Riigikogu kantselei, kellele antud kinnistu kuulub.
“Terviseamet on palunud politseilt lihtsalt abi, et me aitaksime avalikule koosolekule kehtestatud norme kontrollida ja täita. Ehk kõik avalikud koosolekud on siiamaani lubatud, kui ühele avalikule koosolekule koguneb kümme inimest ja nad on omavahel hajutatud. Ja selle hajutamisega politsei täna tegelebki seal,” selgitas Põhja prefektuuri kriisistaabi juht Valdo Põder ERR-ile.
Samal ajal on väljas ebaproportsionaalselt suured jõuüksused alates abipolitseinikest ja lõpetades hambuni relvastatud eriüksuslastega.
Kümne inimesega on ka menetlust alustatud. Sotsiaalmeedias levib videosid sellest, kuidas politsei korjab rahumeelseid inimesi oma bussi. Näiteks ühte vanemat meest, kes manneruga rütmi lööb.
Kunagine politseijuht ja endine siseminister Ain Seppik leiab, et ühiskonnas pandeemia tõttu kuhjunud pingeid või nende avaldumist politseiga lahendada ei saa.
“Nüüd on saadetud siis politsei aedade ja kumminuiadega ja täisvarustuses märulipolitsei. See ei lahenda olukorda, see ei rahulda inimesi ja lõppude lõpuks inimesed toetuvad ju põhiseadusele, millist väljendusvabadust praegu oluliselt kitsendatakse. Nii et siin on mõttekoht küll kogu ühiskonnal ja eelkõige selle poliitilisel juhtkonnal,” ütles Seppik.
Toompealt politsei sekkumisega lahkunud inimesed jätkasid pühapäeval meeleavaldusega Vabaduse väljakul ja ka seal oli politsei suurte jõududega väljas.
Endine riigikantselei strateegilise kommunikatsiooni nõunik Ilmar Raag avaldab ühismeediapostituses arvamust, et politsei- ja piirivalveameti kiirreageerijate toomine nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) vastasele meeleavaldusele polnud sugugi hea idee
„Isegi, kui nad ei peksnud kedagi ja ei lasknud rahvahulka isegi mitte veidi pisargaasi, siis igal pildil, kus on vastamisi õbluke tsiviilisik ja varustuses politseinik, asuvad paljud pildivaatajad automaatselt nõrgema inimese poolele,“ arutleb Raag.
Me näeme, et praegu kasutatakse meditsiinitöötajate jõupingutuste ja ka kõikide nende vastu, kes soovivad meetmete abil jõuda piirangute lõpuni vägivallatut reeglite rikkumise taktikat, kirjutas Raag, lisades, et see asetab võimu dilemma ette, kas kasutada sundi või mitte.