Viisime e-hääletuse lävepakuküsitluse valimiskomisjoniga läbi lõputseremoonia, mille käigus dekrüptisime lähtestustseremoonia käigus karantiini pandud pseudonüümid, mis moodustasid küsitluse peamise turvagarantii. Seejärel lugesime kokku tulemused.
Küsitlusel osales 79 hääletajat, enim hääli sai EKRE juhtkandidaat Martin Helme ning anti üks rikutud sedel. Väikese valimi tõttu pole põhjust omistada tulemustele statistilist tähendust, kuid osalejate profiil oli tugevalt kaldu e-hääletuse suhtes kriitiliste jõudude ja kandidaatide poole.
Eksperiment näitas esmajoones, et ka piiratud vahenditega on võimalik simuleerida e-hääletust nii, et järgitakse valimistel nõutud üldpõhimõtteid nagu näiteks hääletamise salajasus, mille tagasime anonüümimisega esimeses faasis. Sellega võimaldasime protseduuride avaliku auditeeritavuse — hääle salajasuse ja auditeeritavuse puudulikkusele pole suutnud leida 20 aasta jooksul lahendust riiklik
e-hääletus.
Kuigi piloteerisime lävepakuküsitlust uuenduslikult e-hääletuse jaoks, pole sellised küsitlused iseenesest midagi ebatavalist. Umbusklikkusest paanilisuseni küündivad reaktsioonid projekti ettevalmistamise käigus institutsionaalsetelt nõustajatelt, aga ka lihtsalt eri valdkondliku taustaga kõrvaltvaatajate poolt on samuti eksperimendi käigus avaldunud ilming, mille tähendust ning põhjuseid kavatseme edaspidi uurida.
Täname omalt poolt kõiki osalejaid. Küsitluse viisime läbi rangelt hariduslikul ja teaduslikul eesmärgil ning selle üks olulisi eesmärke on paremini mõista, mis omadustega e-hääletust oleks valijad valmis võimalikult laialdaselt usaldama.
Märt Põder, IT-spetsialist