22.02.2023
Nii need rändlejad tulevad.
Asüülitaotluste arv kasvas Euroopa Liidus eelmisel aastal seoses koroonapiirangute tühistamisega ning suurenes 2021. aastaga võrreldes 50 protsenti. Mullune asüülitaotuste hulk oli suurim pärast 2016. aasta rändekriisi. (Toimetuselt – polnud näha, et koroonapiirangud oleks rännet vähendanud).
EL-i asüüliagentuuri (EUAA) esialgsetel andmetel esitati 2022. aastal ühenduse 27 liikmeriigis ning Šveitsis ja Norras kokku ligi miljon asüülitaotlust.
Suurimad Euroopas kaitset palunud rahvusrühmad olid süürlased ja afgaanid, kes kokku moodustasid neljandiku taotlustest. Järgnesid migrandid Türgist, Venezuelast, Pakistanist, Bangladeshist ja Gruusiast.
Ukraina sõjapõgenikud enamasti asüüliandmetes ei kajastu, sest neile loodi 2022. aasta märtsis eraldi EL-i ajutise kaitse režiim, mis annab pärast registreerimist automaatselt kaitse.
EL-i statistikaameti Eurostat andmetel sai neli miljonit ukrainlast kaitsestaatuse ja vaid kaks protsenti taotles varjupaika. See teeb siiski 28 000 ukrainlasest asüülitaotlejat, mis on EL-is kõigi aegade suurim arv.
Euroopas ja paljudes teistes maailma riikides koroonapandeemia alguses kehtestatud reisipiirangud takistasid paljude migrantide, seal hulgas asüülitaotlejate liikumist. Need tühistati EL-is suuremalt osalt 2022. aasta jooksul, kui vaktsineerimisprogrammid hoogu said.
EUAA andmetel esitati 2022. aastal ühtekokku 966 000 asüülitaotlust, mis jääb alla 2016. aasta 1 251 815-le.
Andmed näitavad ka, et eelmisel aastal tuli Euroopast kaitset saama suurim arv saatjata alaealisi pärast 2015. aastat: 43 000. Enamik neist on pärit kodusõjast räsitud Süüriast.
Süüria ja Afganistani arvel on kaks kolmandikku saatjata alaealistest.
Süürlased esitasid 2022. aastal kokku 131 697 ja afgaanid 128 949 varjupaigataotlust.
Türgist saabunud esitasid 55 437 taotlust ja Venezuelast tulijad 51 000 ja Colombiast 43 000. Nende kahe arv on aasta varasemaga võrreldes kolm korda kasvanud.
Väiksema taotluste arvuga järgnevad Bangladeshi, Gruusia, Ukraina, India, Maroko, Tuneesia, Nigeeria ja Somaalia migrandid.
Venemaa oli 16 920 asüülitaotlusega mullu 16. kohal. (AFP-BNS)