Pärast Donald Trumpi võitu USA presidendivalimistel on Euroopat haaranud hüsteeria käigus võetud vastu ka otsus kiirendada Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist sõjalist koostööd väljaspool NATOt. Otsuse taga on peamiselt Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania.
Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini ütles esmaspäeval, et plaaniga oleks edasi liigutud nagunii, seda sõltumata USA presidendivalimiste tulemustest. Varasemalt on Mogherini kinnitanud, et eesmärk ei ole luua ELi oma armeed, vaid pigem muuta Euroopa tugevamaks ja võimeliseks tegema mitmepoolset koostööd. Mogherini arvates oleks Euroopa suurem sõjaväeline võimekus kasulik ka Washingtonile, kuna Trump on ju selgelt välja öelnud, et teisedki NATO liikmesriigid peaksid allianssi rahaliselt rohkem panustama.
„Euroopa Liidu oma armee plaan on mitmes mõttes väga ohtlik,“ selgitab Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees Martin Helme. „Esiteks on siin selgelt näha EL tuumikriikide soovi võtta teistelt liikmesriikidelt ära otsustusõigust riigikaitseküsimustes. Teades, kui erinev on prantslaste või itaallaste, aga ka sakslaste arusaam Venemaast võrreldes Kesk-Euroopa riikidega, on siin peidus selge oht Eestile. Kujutage ette olukorda, kus Venemaa kallaletungil puhul meile peame me vastuhakku korraldamist hakkama kooskõlastama Berliini või Brüsseliga. Teiseks pole saladus, et Brüssel soovib endale armeed, mida liigutada liikmesriikidelt küsimata oma välispoliitiliste ambitsioonide toetuseks. Oht on ka selles, et taolist armeed saaks tulevikus kasutada tõrksate liikmesriikide vastu, kes ei kuuletu Komisjonile näiteks immigrantide ümberpaigutamises. Probleem on ka selles, et Euroopa armeed ehitada soovivad riigid ei soovi sugugi panustada rahaliselt oma riigikaitsesse, näiteks Itaalia kaitsekulud on alla ühe protsendi SKP, ühistegevuses nähakse võimalust teiste rahaga oma defitsiit tasa teha. Tulemus saab olema aga vastupidine, sest eelkõige algab Euroopa armee loomine paralleelsete bürokraatiastrktuuride loomisega ehk siis veel ühe kihi staapide tekitamisega NATO omade kõrvale, ilma, et tuleks juurde ainsatki tanki, lennukit või sõdurit.“
Esmaspäeval toimunud ELi kaitse- ja välisministrite kohtumisel Brüsselis otsustati liikuda edasi alalise struktureeritud koostöö (PESCO) plaaniga, mis n-ö võimaldab ELi riikidel teha suuremat sõjalist koostööd ilma, et selles küsimuses oleks vaja täielikku konsensust. Itaalia kaitseminister Roberta Pinotti sõnul oleks muidugi parem, kui EL astuks selles küsimuses ühte jalga. „Aga kui siiski leidub liikmesriike, kellel on plaani suhtes kõhklusi, samal ajal kui teised on valmis edasi liikuma, siis ei peaks siin olema midagi, mille pärast muretseda,“ ütles Pinotti.
Prantsusmaal, kus ollakse igati suurema julgeolekuintegratsiooni poolt, on mõned diplomaadid avaldanud arvamust, et PESCO aitab vähendada Saksamaa majanduslikku ülemvõimu ELis. Prantsusmaa on seega esmaspäevase otsusega väga rahul.
Suurbritannia kaitseminister Michael Falloni sõnul oleks liikmesriikidel õigem suurendada omaenda riigi kaitsekulutusi, mitte raisata raha uute peakorterite ja Euroopa armeest unistamise peale. Ta rõhutas, et Suurbritannia eraldab igal aastal nõutud 2% SKTst kaitsekulutustele ja soovitas, et ka teised riigid võiksid seda eeskuju järgida.
Ehkki NATO peasekretär Jens Stoltenberg on ELi riikide suurema sõjalise koostöö plaani toetanud ja öelnud, et ELi riigid on partnerid, mitte rivaalid, on lisaks Suurbritanniale väljendanud ELi julgeolekupoliitika kattuvuse pärast NATOga muret ka Balti riigid.
Allikas: Politico (Triin van Doorslaer)
UU