Riigikogu liige Madis Timpson (Reformierakond) jätab oma riigieelarvet käsitlevas arvamusloos riigi rahaasjadest eksitava mulje. Väide, et riigieelarve puudujäägi vähendamiseks hoitakse kokku 250 miljonit eurot, on eksitav. Riigi eelarvestrateegis on kirjas, et valitsuse meetmed parandavad 2027. aasta eelarvepositsiooni 221 miljoni euro võrra. Kusjuures, võrdluseks ei ole selle aasta riigieelarve, vaid rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos. Tegemist on peamiselt muudatustega riigi raamatupidamises, investeeringute ajatamises ja ühekordsete laekumistega eelarvesse.
Riigile kuuluva kaitsetööstusettevõtte Hexest Materials kulud ja tulud arvatakse valitsemissektorist välja. Rail Balticu investeeringuid lükatakse edasi. Erastatakse Eesti Post ja eelarvesse jõuab tulu Nordica kasutuses olnud lennukite müügist. Ainuüksi nende muudatuste abil parandatakse eelarvepositsiooni ligikaudu 200 miljoni euro võrra. Muudatused vähendavad eelarvepuudujääki järgmisel aastal, kuid suurendavad seda 2030. aastal 255 miljoni euro võrra.
Samal ajal kasvab murettekitava kiirusega Eesti riigivõlg. Veel paar aastat tagasi oli riigivõlg 9 miljardit eurot, millest käesoleval aastal on saanud 11,5 miljardit eurot. 2030. aastaks kasvab võlg juba 20 miljardi euroni. Koos võlaga kasvab ka iga-aastane intressikulu, mis tõuseb 2030. aastal 650 miljoni euroni. Võrdluseks, seda on rohkem kui terve siseministeeriumi tegevusala aastane eelarve. Laen võib olla mõistlik vahend oluliste ja tasuvate investeeringute kavandamisel aga täna kaetakse laenurahaga jooksvaid kulusid.
Seega on selge, et parem eelarvepositsioon saavutatakse järgmiste aastate arvelt. Edasi lükatud investeeringud ja ühekordne tulu ei ole kokkuhoid. Vastupidiselt sellele, mida väideti arvamusloos, jäetakse tagajärjed järgmistele valitsustele ja tulevastele põlvkondadele. Tegemist ei ole püsivate muudatustega riigieelarve struktuuris, vaid kavala manipulatsiooniga, mis jätab riigi rahaasjadest eksitava mulje. Vastutustundlik riigijuhtimine eeldab ka ausat ja läbipaistvat eelarvepoliitikat. Avalikkusele peab olema üheselt selge, milline on tegelik kokkuhoid ja milline võlg jäetakse järgmiste kanda.
Lisaks jätkab valitsus maksu- ja aktsiisitõusude poliitikat. Riigieelarves kajastuvad aktsiisitõusud, millel on negatiivne mõju inimeste toimetulekule ja ettevõtete konkurentsivõimele. Diislikütuse aktsiis tõuseb 15 protsenti ja bensiiniaktsiis 10 protsenti. Suurima tõusu teeb elektriaktsiis, mis suureneb 113 protsenti. Need on vaid mõned näited kogu aktsiisitõusude paketist.
Sisendhindade järsk kasv vähendab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet välisturgudel, eriti võrdluses naaberriikidega, kus on vastu võetud otsused hinnatõusu leevendamiseks. See mõjutab oluliselt enam riigieelarve positsiooni kui mistahes peenhäälestus. Kui läheb hästi ettevõtetel, läheb hästi ka riigil. Senine maksu- ja aktsiisipoliitika on kogu majanduse käekäiku vaid halvendanud. Teeme sellisele poliitikale lõpu.
Elar Niglas, EKRE Järva- ja Viljandimaa ringkonna esimees