Riiki kaosesse juhtivad tobukesed on saavutanud järjekordse luupainamisrekordi – elektri hind tõuseb täna kolme aasta absoluutsesse tippu ja saavutab pärastlõunal 655,48 okupatsiooniraha taseme, veebruari keskmine hind 293.576. Meeskaja Miihal ikka oskab.
Arvestame siia juurde saartasu ja sageduse hoidmise obroki ja muud elajalikud koormised ja eks ta võtab oigama. Näriliste partei populaarsus aga kasvab ja kasvab, seega on tagasiside positiivne ja hullu võib panna täiega, pedaal põhja ja otse põhja, põhjamuda sügavustesse.
Küsitluste korraldajale tahaks anda siinkohal ühe hea keretäie tappa. Kahjuks on nende lojuste näokolju põrmustamine seadusega keelatud. Küsige inimestele elektrihinna kohta ka, te sitavaresed. Ja olgu selline tulemus, kus elektrihind on veel populaarsem kui parasiitoravad.
No ei oska vastutavad kodanikud majandada, rehkendada, oma kliimaluulude mõju ette näha ega kõige lihtsamaid mõtlemistoiminguid sooritada. Lolluse tulemus on kaos. Ja kuna lollust on meil riiklikul tasandil väga palju, siis allakäik süveneb iga päevaga.
Vaesed vabariigi kodanikud, te olete eelmises elus ikka mingi erilise jama kokku keeranud. Normaalsel inimesel sellist karmavõla koormat ei ole. Majandusnäitajad on meil ikka väga nutused, teeme Euroopa rekordeid tagumises otsas mõistagi, hea elektrihinna pillerkaari taustal meelde tuletada:
Töötuse määr 2025. aasta kolmandas kvartalis ~7.6% (Euroopa Komisjoni andmetel), mis on EL-i kõrgemate seas (EL-i keskmine ~6–6.5%). Meid uinutatakse prognoosiga, et 2026. aastaks langeb ~7.2%-ni, eks me näe. Paljud Lääne- ja Lõuna-Euroopa riigid on 4–6% vahemikus.
Valitsuse eelarvedefitsiit (% SKP-st) 2025. aastal –1.3%, aga 2026. aastal hüppab –4.4%–4.5%-ni (kaitsekulud + tulumaksureform + muud homo- ja kliima kulud). See on EL-i lubatud piiri (–3%) lähedal või üle (kaitsekulude erandi tõttu lubatud), aga kuulub kindlasti kõrgemate defitsiitide hulka.
Inflatsioon (HICP) 2025. aastal ~4.8% (Euroopa Komisjoni prognoos), mis on EL-i kõrgemate seas (keskmine ~2–3%). Põhjuseks maksutõusud (sh käibemaks), toidu- ja teenuste hinnatõus. 2026.–2027. aastal langeb väidetavalt ~2.2–2.8%-ni aga kes seda muinasjuttu usub.
SKP elaniku kohta (ostujõu pariteedis) Eesti on langenud EL-i keskmisest suhteliselt kaugele (alates 2022. aastast langustrend), olles ~75–80% EL-i keskmisest. See pole absoluutselt halvim (Bulgaaria, Rumeenia madalamad), aga langus on viimastel aastatel kiirem kui paljudel teistel ja peagi oleme ka siin kõige viimased.
Et mitte abstraktses statistikas hõljuda, meenutame sedagi, et miinimumpalga ostujõud on meil Euroopa kõige väiksem. Valus litter väga paljudele inimestele, 2024. aasta andmetel Maksu- ja Tolliametist) oli täpselt alampalka (820 €) saavaid täisajaga töötajaid keskmiselt ~16 600 ja veidi kõrgemat (kuni ~10% üle alampalga) veel ~18 800, kokku sarnases vahemikus.
Masendav olukord ja elektriarve aga võtab viimasedki veeringud.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 03.02.2026