Eestis on elekter ülikalliks muudetud, odava tootmishinnaga elektrit Reformierakond tagasi tuua ei kavatse ning selle taustal jätkatakse aktiivselt puhtalt elektritoitel digiriigi ja kõrgtehnoloogilise arengu propageerimist.
Kolmapäevases Riigikogu infotunnis kutsus Kaja Kallas elektri säästmisele: “…praeguses olukorras, kus meil on tegelikult vaja soodustada, motiveerida ka elektri kokkuhoidu…” ja lisas juba hetke pärast “Aga kui me vaatame üldiselt numbritele otsa, siis mida me näeme? Me näeme seda, et meil on majanduses töökohtade ümberstruktureerimine. Me oleme seda tegelikult kogu aeg tahtnud, et meil oleksid targemad töökohad, kus on kõrgemad palgad. Ja enim töökohti on loodud juurde niinimetatud targa majanduse valdkonnas. Võrreldes 2019. aastaga on kasvanud töökohtade arv infos ja sides, tervishoius, … ja teaduse-tehnika valdkonnas. /…/ Tegelikult hetkel meil käib töökohtade ümberstruktureerimine majanduses, mida me oleme tahtnud kaua saavutada, et meil on targemad töökohad. Ei suuda me hoida ära kõikide ettevõtete pankrotte lihtsalt sellepärast, et majandusmudelid muutuvad, muutuvad ka olukorrad, kus üks teenus või toode on rohkem hinnas või ei ole. Ja enim töökohti on loodud selles targa majanduse valdkonnas.”
Peaminister küll ei ütle, mida ta “tarkade töökohtade” all silmas peab, kuid tõenäoliselt siiski IT-ga seotud valdkondi, mis aga baseeruvadki elektril ning mida selle hinna kiire tõus kahtlemata mõjutab. Eraldivõetuna on IT-seadmed ehk säästlikud, kuid kokku võttes tarbivad need tohutult elektrivoolu ning krüptokaevandamine on lausa elektriõgard, sellest aga peaminister Kaja Kallas ei näi aru saavat.
Kaubanduskeskuses saab “targa töökoha” luua iseteeninduskassana, mis ei vaja inimest, kuid see sõltub täielikult elektrist ning kui talvel tekivad elektrikatkestused, mattuvad “targad töökohad” pimedusse, ning neid puudutab ka propageeritav elektri kokkuhoid. Side ja IT on täiesti elektritarbijad, tervishoius on andmestik ja meditsiiniaparatuur voolu peal, teaduse-tehnika valdkond samuti. Kuskohal on seal võimalik säästmine, ilma et see hakkaks seadmete töö turvalisust mõjutama? Mis hetkest hakkavad kõrged elektrihinnad digiteenuseid nii kalliks muutma, et “muutuvad ka olukorrad, kus üks teenus või toode on rohkem hinnas või ei ole”, nagu Kaja Kallas ütleb?
Laias laastus tuleks Kaja Kallase loogika järgi säästma hakata ka digiseadmete kasutamise pealt, mis rahva tervise huvides (pidev istumine nutiseadmetes) võib ka õige olla, kuid ei lähe kokku e-riigi kuvandiga, sest reaalses elus on sõltuvus infotehnoloogiast ja just arvutitest ülisuur, need aga elatuvad täielikult elektrist, mis aga on ülikalliks muudetud. Siit tekibki küsimus, et kui juba propageeritakse külmast toas istumist ning vähem pesemist, siis millal jõutakse kliimameetmetega (mis on ka elektrihinna kõrgustesse ajanud) IT-sektori energiavajaduse piiramiseni?
Eraldi väärib tähelepanu see, et kuigi Kaja Kallas räägib “tarkadest töökohtadest”, on just Reformierakonna valitsedes tohutult kasvanud odavtööjõu sissevedu, seda just ehitusse ja teenindusse – aga odavtööjõud pärsib alati kõrgtehnoloogilist arengut, sest ettevõtjad eelistavad kallite seadmete ostmisele odavaid töökäsi. Alles sel nädalal tuli majandusuudis, mille kohaselt pole ukrainlastest põgenikud vähendanud vajadust töökäte järele.
Peaminister ajas kriisi ka ettevõtjate kaela – kuigi kõik uudised räägivad, et ettevõtete koondamiste ja pankrotiohu taga on kõrged energiahinnad, esitleb Kaja Kallas põhjusena seda, et “meil on majanduses töökohtade ümberstruktureerimine.” Ehk siis luuakse väidetavalt uusi “tarku töökohti”, mille alusbaas on ikkagi sesama kallis elekter.
Kui aga vaadata majandust, kus ehitusmeeste käe all kerkivad Tallinnas hoogsalt uued kortermajad ning teenindussfääris on kassas umbkeelsed ukrainlannad, siis pole Kaja kallase “tarku töökohti” küll eriti näha. Või on peaministril juba ehitusrobotid olemas, nagu kunagine president Kaljulaid propageeris seksi robotitega?
Uued Uudised