14.03.2022
Elmar Vaher
Alates 27. veebruarist kuni 13. märtsini on politsei- ja piirivalveameti andmetel Eestisse saabunud 19 775 Ukraina kodanikku ja nende pereliiget, kellest transiidil on olnud 5088 isikut. Seda kinnitas ERR-ile politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Ilmar Kahro.
Kahro sõnul on saabujate hulgas olnud vähemalt 7094 last. Pühapäeval saabus Eestisse 1971 Ukraina kodanikku ja nende pereliiget, nende seas 770 last. Nendest 580 inimest olid transiidil.
“Enamik sõjapõgenikest on leidnud majutuse oma sugulaste või tuttavate juures. Neile, kellel seda võimalust ei ole, leiavad riik ja kohalikud omavalitsused ajutise elamispinna,” ütles Kahro.
Kui praegugi pole kriisistaabil veel valmis plaani, kuidas toimub Ukraina sõjapõgenike majutamine siis, kui nende arv jõuab näiteks 30 000-ni, kuid üsna pea võib tekkida vajadus spordisaalide ja kultuurimajade kasutuselevõtuks, ütles ETV “Esimeses stuudios” politsei- ja piirivalveameti juht Elmar Vaher.
Tulijatest pooled on täiskasvanud naised, 10 – 15 protsenti täiskasvanud mehed ja ülejäänud on lapsed.
“Ma ei välista, et tuleb kasutusele võtta võimlad, aulad, suuremad ruumid ja hotelliteenust enam pakkuda ei saa,” lausus ta.
Kuigi sisserändekriis on varem läbi mängitud ja kriisiplaanid koostatud, ei osatud sellist olukorda ette näha, nentis politseijuht, kes ei osanud öelda, mis saab siis, kui on Eestisse on saabunud 30 000 põgenikku või 60 000. Samal ajal peab ta realistlikuks 100 000 põgenikku.
Isegi seda ei tea, kust tuleb raha.
Samal ajal on põgenikele ette nähtud hotellide seas päris luksuslikke. Samuti pakub riik muid hüvesid ja mugavusi, millest kohalikud võisid seni vaid unistada.
“Arusaadav, et inimesed, kes saavad heades tingimustes majutatud, jagavad infot, et siia on hea tulla. Meie eesmärk on juba piiripunktides hakata inimesi suunama sinna, kus meil on võimekus inimesi hoida. Neid võimekusi on igas maakonnas ja neid peab tekkima ja kohalikud omavalitsused sellega tegelevad,” lausus Vaher.