Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Elueitava noorusrumaluse väljanäitus Vabadusristi all

-
22.10.2020
Erinevad prioriteedid.
© Erki Evestus

Kes jälgis LGBT-noorsotside miitingut Vabaduse platsil, see märkas tohutul hulgal ehtsaimat elueitust.

“Vaadates seda Vabaduse Platsil üleval olnud loosungit näen ma, et see kogunemine oli seal suunatud traditsioonilise perekonna vastu. Traditsiooniline mehe ja naise perekond oli vikerkaarelipul maha kriipsutatud. Neidude arvates tuleb mehest ja naisest koosnev pere ilmselt kõrvaldada, olematuks teha, ära nullida, likvideerida,” kirjutab sotsiaalmeedias tuntud poliitikavaatleja Harri Kingo. “Kas tõesti tahavad sellised täiesti ajuvabad inimesed võimu oma kätte saada ja meie ühiskonda – meid kõiki juhtima hakata? Et me kõik teeksime, nagu nemad tahavad?”

“Ma sõdin selle vastu kõigi oma nelja käe ja jalaga – seda ei tohi juhtuda. Traditsiooniline perekond ei tohi kuhugi kaduda ja sellise plakatiga lagedale ilmumine on otseselt kuritegelik, sest see õhutab vaenu ühiskonnas, soovides hävitada selle, millel püsib elu. Ilmselt ei küüni nende arusaamine maailma asjadest isegi mitte selleni, et nad on ise sündinud väga traditsioonilisel moel – on sündinud mehest ja naisest, oma isast ja emast. Mul on neist inimestest, nende noorte isadest ja emadest siiralt kahju,” lisab Harri Kingo.

Noored naisehakatised on ilmselt saanud marufeminismi, homoagenda, nihilismi, neomarksismi ja anarhismi üledoosi, millest saab neid paremal juhul terveks ravida vaid elu ise.

Kõik mehe-naise suhte ning lastevastased ärplejad ei mõtle praegu veel vanaduspõlvele – võib-olla ei usu nad, et nii kaua elavad. Igastahes kui nad kord on seitsmekümnesed, ja see aeg tikub halastatamatult, avastavad nad kord ennast kas oma korterist või vanadekodust ihuüksi, sest meest ega lapsi pole, lesbisõbrannad aga on sama eakad, nagu nemadki. Keegi neid vaatama ei tule, sest nad pole järeltulijaid ega veresuguluse edasiviimist tahtnud.

Õõnsas hinges õõtsuv tuul tuleb aga kiiremini, juba 15-20 aasta pärast, mil avastatakse, et keskealisena pole pärast tööd suurt kuskile minna, korteriseinte vahel ei oota keegi, paremal juhul lesbikaaslanna või lapsendatud järeltulijad.

Nende tänaste revolutsionääride hoiatuseks võib öelda, et enamik selliseid on lõpetanud üksikutena või on lõpetanud varakult, sest revolutsioonide kombeks on oma lapsi süüa.

Uued Uudised ei tunne siiski nende plikakeste vastu mingit viha, pigem loodame, et mõistus naaseb, aju selgineb ja varsti kõnnitakse noormehe kõrval või isegi lapsevankriga.

Kui mitte, siis valik on nende. Reaalses elus nimetatakse neid, kes eelistavad samasoolist partnerit, kuivanud oksteks elupuul. Elu on meeste ja naiste põimunud kätes.