Elukeskkonna ja Rahvastikuarengu Selts kinkis peaministrikandidaadile Martin Helmele võimuredeli

Elukeskkonna ja Rahvastikuarengu Selts kinkis peaministrikandidaadile Martin Helmele käsitsi ja Eestimaal valmistatud võimuredeli, mis iseloomustab eredalt meie riigi arenguprotsessi. Selle kohaselt algas kõik rahvale valetamisest, mida sümboliseerib selle võimuredeli esimene aste.

Selle kohaselt pidi meie eesmärgiks olema isemajandava riigi loomine, mida tunti taasiseseisvumise algaegadel IME sildi all. Kahjuks oleme tänaseks aga jõudnud sinnamaale, et me ei suuda enam enda riigile isegi seadusandlust luua ja 80% seadusandlusest tuleb otse Brüsseli käsulaudade tõlkimise kaudu. Meie maksukoormus aga ulatub Maailmapanga andmetel vähemalt 68 protsendini, kuid ka nende arvudega saab manipuleerida. Seda olukorda muud moodi kui orjanduslik kord enam nimetada ei saa.

Võimuredeli teiseks astmeks on varastamine, mida hellitavalt erastamiseks on nimetatud. Selle protsessi oskamatu juhtimise käigus tekitati meie riiki ka sundüürnike armee. Omanikele ehk rahvale jäi aga tagasi andmata ühistutele kuulunud omanike vara. Kui aga mõelda rahareformi peale, siis krooniaja alguse-aegadel ulatus brutokuupalk 256,7 kroonini ehk 16,4 euroni. Kakskümmend aastat hiljem saad selle kuupalga eest osta endale 10 pätsi saia.

Kohalikust lehest aga loeme Lääneranna vald kaotas tasuta lasteaiatoidu. Rahahädas vald paneb neli raamatukogu kinni. See tähendab, et meie vallad on nii vaesunud ja paljaks varastatud, et puudub võimekus raamatukogude ja isegi laste toidu kinni maksmiseks. Seega oleme demokraatia sildi all ehitanud ülesse vaestemaja ja sisult orjandusliku korra.

Võimuredeli kolmandaks astmeks on vaesumine. Vaesumise kõige laastavamaks vormiks on vaimuvaesumine,  mis tähendab seda, et valetamine ja varastamine on meid viinud vaesumiseni ja mõistusejärgse ajastu tekkeni, mis omakorda juhatab teed inimsusejärgse ajastu tekkeks, kus inimest käsitletakse juba üksnes kui ressurssi ja karilooma.

Viimasel aastakümnel on tekkinud ka palgavaeste armee. See tähendab seda, et inimesed teevad 8 ja enam tundi päevas tööd, kuid vajavad toimetulekuks ikkagi riigiabi ja elavad allpool vaesuspiiri ning seda kõike tuumaenergia ja kosmoseajastul.

Vaimuvaesumine ei võimalda valetamist ja varastamist ära tunda ega ammugi selle vastu välja astuda. Eelnevat soodustab veelgi koolide ja raamatukogude sulgemine. Ja nagu totalitaarsele ühiskonnale kohane, siis täidab massimeedia propagandasüsteemi rolli, mille oluliseks ülesandeks on olemasoleva võimu ülistamine ja iga järgnev partei, mis võimule pääseb, muudetakse selle kuritegevuse kaasosaliseks.

Võimuredeli neljandaks astmeks on korruptsioon. Korruptsioon mitte selles mõttes, et keegi kellelegi altkäemaksu annaks ja sellega KAPOle vahele jääks. Kaasaegne korruptsioon seisneb peamiselt selles, et ametnikud ja ametkonnad ei täida neile pandud ülesandeid. Ametikohad tuleb nimelt täita võimulojaalsete ametnikega, kes täidavad enda ülesandeid valikuliselt ja sageli ka omade ja isiklike eelistuste järgi, kuid saavad selle eest töötasu täies ulatuses, mitte mingisugustki vastutust kartmata.

Korruptsioon on jõudnud niikaugele, et isegi riigikontroll, prokuratuur ja kaitsepolitsei ei suuda teemaga tegeleda ja on muudetud kuritegevuse kaassüüdlasteks. Veelgi enam – karistusseadustikust on eemaldatud punktid, mille alusel vastutusele võtmist korraldada. Seega ei saa eeltoodud ametiasutused uurimist sageli isegi algatada.

Kõik sai alguse aga juba 1938. aasta põhiseadusega, millest roogiti välja põhiseadusliku vastutuse printsiip. Meie riik aga taastati selle sama toonase põhiseaduse alusel. Tulemusena on riigireetmine muutunud riigivõimu lahutamatuks osaks.

Võimuredeli  viiendaks astmeks on bürokraatia. Bürokraatia kaudu loodi korruptantidele seadusandlik õiguskate  ja ringõigustussüsteem, kus mitte ühtegi bürokraati ei saaks vastutusele võtta. See tähendab, et  kõik võimu ametid tuleb asendada võimule lojaalse erakonna esindajatega. Võimu vahetades hakkavad nad aga vastu töötama uue võimu esindajatele.

See on loonud olukorra,  kus võimuvahetuse kaudu ei olegi võimalik riigi arengus võimalikke kursimuutusi esile kutsuda ja demokraatia on muutunud massihävitusrelvaks enda valijate suhtes. Nii muudetakse bürokraatlik süsteem rahva elujõu utiliseerimise vahendiks ja rahva tahe asendatakse globaalse  ja bürokraatide tahtega, kus rahva ülesanne on globaalsed hullused ja moeröögatused ning võimulolijate hea elu vaikides kinni maksta.

Kogu rahvas aga suunatakse elama kodusõja tingimustesse ja inimesed hakkavad seega globaalsete bürokraatide tuge otsima, et see hullumaja lõpetada. Samas aga mõistmata, et sealt mitte mingit abi loota on mõttetu, sest kohalik eliit toimib globaalkorra huvides. Nii töötabki globaalne võimuaparaat ja on teinud seda juba suisa aastatuhandeid. Nii sünnivadki rohepööramised, demokratiseerimised,  maisikasvatuse ja maskikandmise kampaaniad kuni ususõdadeni välja. Selline süsteem surmab igasuguse kodanikkonna initsiatiivi, mis ajapikku muutub vihakõneseaduste kaudu isegi karistatavaks.

Võimuredeli kõige kõrgemaks astmeks on aga võim ise. Ehk küsimus sellest, millise võimu me sellise domineeriva võimuhierarhia kaudu realiseerida saame. Mõttevabadus ehk mõtlemisest vaba olemine, mida nõukogude ajal ajuvabaduseks veel nimetati, on meid viinud nii kaugele. Kapitali huvides toimuvat riigikorda pole me niinimetatud “taasiseseisvumise” ajal suutnud rakendada, vastasel korral toimuks meie rahva rikastumine ega ei suletakse koole, haiglaid ega lasteaedu ja meie ekspordibilanss oleks positiivne ning maksusüsteemi eesmärgiks oleks ostujõu kasvatamine ja kohaliku majanduse arendamine. Kahetsusväärselt seda aga ei toimu.

Kommunistlikku korda meie võim samuti esindada ei taha. Sellisel juhul jääb järgi feodaalkord. Feodaalkorda aga iseloomustab olukord, kus feodaal hoolitseb enda sunnismaiste eest sedavõrd, et nad suudaksid töötada ja paljuneda. See tähendab, et feodaali sissetulek sõltub orjade hulgast ning töövõimest ja see määrab feodaali heaolu. Meie rahva tööandjaks on aga kujunenud Soome riik.

Kuna meie rahva tervis pidevalt halveneb ja rahvaarv pidevalt väheneb, siis ei saa meil olla tegemist ka feodaalkorraga. Seega jääb järgi orjanduslik kord. Orjandusliku korra alusel ei hoolitse orjapidaja orjade järelkasvu eest ja ei ole huvitatud orjale ka palka maksma. Ori peab isanda jaoks tegema võimalikult palju tasuta tööd, mida tänapäeval nimetatakse maksudega ja trahvidega üle koormamise kõrval ka mittetulundusühinguks.

Sellist vabatahtliku tööd tuleb ka propageerida, et tagada orjapidajate heaolu. Kui tehtud töö on orjapidaja huvides, siis premeeritakse selle ühingu liikmeid aga rahaliselt, kindlustades neile äraelamise selles ahelas. Orjapidajad saavad aga enda orjade hulka suurendada ka sõjapidamise või sõdade initsieerimise kaudu, sest uute sõjapõgenike vool tagab põgenike näol uute orjade laviini tuleku. Orjapidajate heaolu aga sõltub orjapidajate huvides tööd tegevate orjade massist, mitte  toodetavate toodete ekspordi võimekusest.

Sellistele riikidele on eesmärgiks mitte konkurentsivõimeliste tehnoloogiate rakendamine ja toodete loomine, vaid orjade kontrolli all hoidmine läbi massiteabesüsteemi. See on ka põhjus miks massiteabesüsteem (propaganasüsteem) enam arenguteks vajalikku ja objektiivset informatsiooni edastada ei suuda ja miks meie ülikoolid teadustehnilise kaadri ettevalmistusega enam ei tegele.

On selge, et sellise globaalsüsteemi huve teenindava ja väikerahvaste tahet ning elujõudu utiliseeriva võimuhierarhia süsteemiga ei saa edasi minna. Kui me seda teed jätkame, viime me tegelikkuses läbi enda rahva kallal demokraatia sildi all teostatavat genotsiidi. Kui me tahame riigi ja rahvana jätkata, tuleb luua ja kommunikeerida alternatiivne võimuhierarhia süsteem, sest demokraatia mõte on ikka selles, et luuakse rahva tahet järgiv võimuhierarhia süsteem ja et rahvas ei oleks selle juures võimu manipuleeritav tööriist, nagu see praeguseks välja kujunenud on. On kahetsusväärne, et mitte ükski erakond seda enda valimisprogrammides ei käsitle.

Hea uudis on see, et selle võimuredelil on ka teine külg mis on tühi. EKRE Läänemaa ringkonna esimees Hardi Rehkalt lubas selle täitmisega ka tegelema hakata ja kevadeks ka valmis saada. Martin Helme aga nõustus, et võimuredelil kajastatud analoogse programmi alusel meie võimu ka praegu realiseeritakse. Kohtumise käigus sündis ka mõte sellele redelile allkirjad alla panna ja tõrvikurongkäigul saab  selleks ka suurepärase võimaluse luua. Hardi Rehkalt lubas selle redeli ka tõrvikurongkäigule kaasa võtta, et rahvas saaks selle võimuhierarhia redeli ümberkirjutamisest vahetult osa saada.

Artikli autor on Elukeskkonna ja Rahvastikuarengu Analüütikakeskus