Emakeelepäeval: me hakkame eesti keele hoidmise ja kaitsmisega hiljaks jääma

Tänasel emakeelepäeval kirjutatakse etteütlust, arutletakse eesti keele kui teaduskeele üle, päeva puhul lehvivad lipud ja nii edasi – aga Tallinna tänavatel valitsevad võõrkeeled ning riigist on saamas slaavieuroprovints.

Kõik need emakeelepäeva üritused on toredad, tundub, et ühel päeval aastas me ikka austame päriselt oma emakeelt, aga igapäevaelus taandub ta ka riigikeelena üha enam tahapoole. Reaalselt kaitstakse eesti keelt nõrgalt, suurem osa sellest “kaitsmisest” toimub Potjomkini külas.

Kui Kaja Kallas tuli võimule, siis esimeseks asjaks oli tema valitsusel lahjendada välismaalaste seadust, et hakata endisest Nõukogude Liidust sisse vedama venekeelset odavtööjõudu. Neile lisandusid veel ka venekeelsed Ukraina põgenikud ning pealinn ja suuresti kogu Põhja-Eesti on venestunud – venelased ei pea enam riigikeelt õppima ega õpigi, nad on nagu või sees, elaks nagu Pihkvas.

Teine surve tuleb inglise keele poolt – meie noored kasutavad seda keelt juba nii ohtralt, et nende kõnepruuk on ingliskeelseid sõnu ja väljendeid täis, neile meenub esmalt filmist tuttav võõrkeelne sõna ja sealt edasi tuletavad nad emakeelseid sõnu meelde.

Meie, eestlased ise, aitame eesti keele hävingule kaasa. “Tänu” lihtsustatud eesti keelele on eestlaste kirjatekstid kohutavad, ei hoolita enam ei reeglitest ega õigekirjast. Üks konservatiivne naispoliitik õpetab Facebookis lugupidamist oma emakeele vastu ja teda lausa mõnitatakse.

Tamm Aivar
kaitse kui tahad ,, mina kirjutan ikka nii , nagu tahan

Sellise suhtumise vastu saab ainult sellega, et tuleb inimestele ikka ja jälle vead kätte näidata – et “see ei ole OK” (kui nende endi keelepruuki kasutada). Kurb on see, et omad eesti inimesed on tekitanud eesti keele vastu rinde.

Liberaalne riik ei kaitse eesti keelt ehk siis teeb seda vaid (vigastes) sõnades, reaalsuses surutakse eesti keelt igalt elualalt välja ja seda teevad lisaks võõrastele ka eestlased ise, näiteks töökeskkonda võõrtöölistega venekeelseks muutvad ettevõtjad. Tartu Ülikooli professor Piret Ehin aga soovitab Eestil lausa suveräänsusest loobuda.

Emakeelepäeval võib küll etteütlusi kirjutada, aga eestlased küsivad Tallinna tänavatel juba kaaskodanikult: “Kas te eesti keelt räägite?”

Siiski – ilusat emakeelepäeva!

Uued Uudised