Palju on kirjutatud naistevastasest vägivallast. Fabritseeritud aastatetaguste vägistamis- ja ahistamissüüdistused lähevad meedias hästi kaubaks. Mida kuulsam „vägistaja“ või „ahistaja“, seda parem. Neis lugudes on aga ohvreid mitu, suurem neist tavaliselt karjääri ja lugupidamise kaotav meespool, keda niikuinii keegi ei usu.
Kuid üha enam hakatakse ka ühiskonnas laiemalt aru saama, et kõik need süüdistused ei pruugi tõesed olla. Ka meil Eestis on jõutud protsessideni, mis paljastavad naiste valed.
Nõnda kinnitas oktoobri alguses Pärnu Maakohus prokuratuuri ja süüdistatava vahel sõlmitud karistuskokkuleppe, millega mõistis kolmekümnendates aastates naise süüdi teadvalt valeütluste andmises vägistamise kohta.
„Tänavu augustis sai politsei teate, et tundmatu noaga relvastatud mees ründas ja vägistas öisel ajal Pärnu kesklinnas vanapargis naise. Alustatud kriminaalmenetluse käigus analüüsiti kõiki kättesaadavaid infoallikaid ning püüti kõikvõimalike meetoditega olemasolevate nappide infokildude põhjal leida viiteid kurjategijale. Uurimise käigus leiti aga tõendid selle kohta, et naine ei olnudki väidetava kuriteo ajal pargis ning et mingit rünnakut ei toimunud,“ vahendas Delfi.
Kohus karistas naist teadvalt valeütluste andmise eest aasta ja kuue kuu pikkuse tingimisi vangistusega. Samuti tuleb tal tasuda menetluskulud, mis ulatuvad üle 1500 euro.
Karistusseadustiku järgi karistatakse teadvalt valeütluste andmise eest kriminaalmenetluses rahalise karistuse või kuni kolme aasta pikkuse vangistusega