Naftasaadusi vedavad firmad eesotsas venelaste Gazprom Neftile kuuluva ettevõttega soovivad Eesti riigilt juurde ankrualasid tankerite teenindamiseks, kütusekaupmeeste heaks teeb lobitööd endine keskkonnaminister Marko Pomerants (Isamaa) suhtekorraldusfirmast Powerhouse, kirjutab Postimees.
„Tegutsen erinevate Eesti punkerdusettevõtete (laevade mootorikütusega või -õlidega varustajad) huvides,“ andis Marko Pomerants keskkonna- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile teada juba mullu 6. oktoobril, kui aitas neljal ettevõttel koostada veenmiskirja ankrualade juurdesaamiseks ning asjaajamise lihtsustamiseks.
„Esindan jätkuvalt,“ kinnitas Pomerants Postimehele. Enda sõnul on ta kursis, et juhtiv naftasaaduste punkerdaja AS Baltic Marine Bunker kuulub Gazprom Neftile. Küsimusele, kas eksminister peab õigeks Eesti valitsuse ees Venemaa riigiettevõtte huvisid kaitsta, vastas Pomerants, et peab õigeks Eesti mereriigi huvisid kaitsta. „Ettevõtted, kes saavad Eestis tegutseda, peaksid saama osa mereriigi võimalustest.“
Punkerdajad pole rahul, et pärast naftasaaduste hiidkogustes ümberpumpamisest (STS-operatsioon) Natura 2000 looduskaitsealal Pakri D-ankrualal tõusnud skandaali keelas valitsus 13 ankrualal isegi väikeses koguses laevade endi tarbeks naftapumpamise. Lubatud on see kuuel ankrualal.
Venemaa naftasaadusi tangitakse laevadesse Rannamõisa ja Naissaare vahel asuval Tallinna G-ankrualal sedavõrd ohtralt, et ruumipuudusest on suurenenud kokkupõrkeoht. Ankrualal seisab viimasel ajal tihtilugu kolm kuni üheksa tankerit, millesse kütust pumbatakse, nii et kõva kolin rannikule kaigub.
Kütust pumbatakse sadama asemel ankrualal seetõttu, et sadamasse sõites peaksid laevad maksma veeteede tasu.
Baltic Marine Bunkeri kaheksa töötaja keskmine palk on teatmik.ee andmetel üle 8300 euro kuus brutos. Käive oli tänavu esimeses kvartalis 9,5 miljonit eurot. 2020. aasta majandusaasta aruande järgi oli ettevõtte müügitulu 46,8 miljonit, kasum ligi 869 000 eurot, jaotamata kasum üle kahe miljoni euro. Baltic Marine Bunkeri aktsiad kuuluvad Venemaa riiklikule kompaniile Gazprom Neft.
Eesti äriregistri järgi on ettevõtte nõukogu liikmed seotud Gazprom Neftiga. Real „tegelikud kasusaajad“ on kirjas Maksim Rešetnikov ja Vadim Jakovenko. Rešetnikov on Venemaa kaubandusarenguminister, kes on seotuse tõttu Ukraina sõjaga isiklikult Euroopa Liidus sanktsioonide alla pandud venelaste nimekirjas. Jakovenko on Venemaa riigivarahalduse föderaalse ameti juht.
Euroopa Nõukogu keelustas 15. märtsist osalemise tehingutes Gazprom Neftiga ning juriidilise isikuga, kes tegutseb Gazprom Nefti nimel või suunistel.
Äripäev kirjutas 28. märtsil, et rahapesu andmebüroo hinnangul tuleb Gazprom Nefti suhtes kehtestatud piiranguid kohaldada ka Baltic Marine Bunkerile.
Välisministeeriumi teatel ei kohaldata keeldu aga tehingutele, mida on rangelt vaja maagaasi ja nafta, sealhulgas rafineeritud naftatoodete ning titaani, alumiiniumi, vase, nikli, pallaadiumi ja rauamaagi otseseks või kaudseks ostuks, impordiks või transpordiks Venemaalt või läbi Venemaa Euroopa Liitu, Euroopa majanduspiirkonna liikmesriiki, Šveitsi või Lääne-Balkanile.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kinnitas, et Gazprom Neftile kuuluv ettevõte võib selle erandi alusel äri ajada.
Et Baltic Marine Bunker täidab kust tahes tulnud ja mis tahes lipu alla sõitvate tankerite kütusepaake, see asjaolu ametnikke ei häiri.
Allikas: BNS