25.10.2023
Kaja Kallas näitas, et ei jaga maailma poliitikast tuhkagi.
Mõttetargad on öelnud, et suur pole mitte see, kes ennast suureks peab, vaid see, keda teised suureks peavad. Vähimagi tagasihoidlikkuseta Eesti peaminister näeb ennast Kaja Suurena.
Kolmapäevases Riigikogu infotunnis teatas Kaja Kallas Evelin Poolametsale: “Ma olen ümbritsetud maailma liidritest, kes kõik tahavad minuga juttu vesta. /…/ muud maailma liidrid on sellepärast kadedad, sest et kellelgi teisel ei ole nii tihedat suhtlust, kui meil on.”
Millest küll peaminister maailma liidritega räägib? On raske ette kujutada, et ta räägiks energeetikaprobleemidest, kui alles teisipäeval ütles ta saadik Andre Hanimägi küsimusele “Mis on juhitav energiaallikas meil 2035?”: “No tuumaenergia ei ole juhitav muidugi, et selles mõttes, et see ei ole. Kui te mõtlete seda, et mida on võimalik kergesti lülitada tööle ja lülitada välja, siis selle jaoks on teised energiaallikad.”
Ehk siis vähemalt Riigikogu infotunnis antavate lapsikute vastuste järgi ei kujuta ette, millest on Kaja Kallasel rääkida maailma tippudega… seda enam, et ta tunnistas varem infotunnis saadik Ants Froschile: “See on mul teine kord selles BBC “Hard Talkis” esineda. See on raske formaat. See on teises keeles, kui minu emakeel on.” Peaminister tunnistas seega, et tal on raske ennast inglise keeles arusaadavalt väljendada.
Tanel Kiigele kiitles Kaja Kallas: “Eile sain just ühe järjekordse teate, et olen saanud ühe suure auhinna, mis tehakse teatavaks mõne aja pärast. /…/ Ja jällegi, seal Kreekas anti mulle väga oluline rahvusvaheline auhind selle töö eest, mida ma teen. /…/ Ajakirjanduse huvi minu töö vastu või minu vastu ei ole kuidagi vähenenud. Üle-eelmine nädal oli 30 Saksa ajakirjaniku, kellega kohtusin. Siis selle JEF-i ehk Joint Expeditionary Force’i raames kohtusin Soome ja Rootsi ajakirjanikega, keda oli seal ka kümnetes, kellele andsin vastuseid ja intervjuusid. Kreekas andsin Kreeka juhtivatele väljaannetele intervjuud. Selliseid intervjuusid ja kohtumisi on veel väga palju, kui võtta kasvõi Financial Times, Washington Post, Wall Street Journal, L’Express, Radio France Internationale. Selles mõttes neid kohtumisi väga palju on ja seda tööd hinnatakse.”
Evelin Poolametsale teatas ta oma abikaasa idaäri kohta: “Mitte keegi ei küsi, sellepärast et see ei ole teema väljaspool Eestit.”
Miks meeldib “maailma liidritel” Kaja Kallasega kõnelda? Ehk sellepärast, et need on vanemad George Sorose mõõtu mehed, kes ikka tahavad noorema kena naisega vestelda. Tõsiseid jutte vaevalt seal räägitakse, sest Lääne diplomaatilises ruumis ongi kombeks vestelda üldsõnaliselt.
“…seal on pildid isegi, vaadake sotsiaalmeediat,” soovitab Kaja Kallas. Rahvusvahelistes pildipankades avaldatud fotode järgi on tema suhtlus Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga pigem kudrutamine. Kas Don Juan ja Donna Ana üldse Ukraina-teemani jõuavad?
Võimalik, et Kaja Kallaselt ei küsitagi idaäri kohta, sest Läänes aetaksegi jutte poliitkorrektselt ning ollakse jahmunud, kui keegi karmid teemad otse üles võtab, nagu Jaak Madison Euroopa Parlamendis, kus ta süüdistab isegi Ursula von der Leyenit silmakirjalikkuses. Meedia on Kaja Kallast väga pikalt kergete küsimustega hellitanud.
Samas on peaminister piisavalt naiivne, arvates petisega vesteldes, et räägib Aafrika Liidu presidendiga.
Kaja Kallas kiitleb saadud autasudega. Ka Eesti riik ise jagab sageli autasusid ja -märke neile välisriikide võimupoliitikutele ja diplomaatidele, kellega ollakse pikalt suheldud. Mistahes auhindade puhul aga tasub uurida, kes selle andja täpselt on ja mille eest see antakse. Kui Eesti peaministrit tunnustab mingi vasakpoolne või liberaalne mõttekoda, siis on ta kahtlemata seda auhinda väärt (näiteks sai ta aasta liberaaliks). Kui ta saab auhinna “avatuse” (ehk massimigratsiooni soodustamise) eest, on tunnustus paigas. Paduliberaalne või -vasakpoolne väljaanne teeb Kaja Kallast kiites mõistagi seda, mida ta õigeks peab, jne.
Või nagu ütleb üks kommentaator: “Jaan Tatika nimeline auraha on ka auraha!” Või Mart Võrklaevale kingitud automaksu-summutaja.
Kogu Kaja Kallase poliitikukarjääris paistab silma see, et ta ei võta kunagi vastutust, ta usub, et on eksimatu ning näeb ka maailma teda ülistavana.
Vikipeedia räägib ühest kajakallaslikust nähtusest niimoodi: “Nartsissism on enese imetlemine. Kui sellega kaasneb enda eriline õigustamine, ülemäärane tähtsustamine või muu taoline, siis võib olla tegemist isiksushäirega. Mõiste “nartsissism” tuleneb vanakreeka mütoloogia tegelasest nimega Narkissos, kes armus oma peegelpilti. Nartsissismi mõiste võttis 1914. aastal psühhiaatrias ja psühholoogias kasutusele Sigmund Freud artiklis “Zur Einführung des Nartsissmus”.”
Uued Uudised
Loe ka Endine välisminister Kristiina Ojuland: Kaja Kallase skandaali tõttu on Eesti rahvusvaheliselt kaotanud suure osa oma usaldusväärsusest ja YLE: see skandaal jääb Kaja Kallast elu lõpuni saatma