ENPA delegatsiooni küsimuses praetakse küll Urmas Reitelmanni, kuid mitte Eerik-Niiles Krossi, keda “Venemaa tahab ja USA ei taha”

EKRE Riigikogu saadiku Urmas Reitelmann (mitte)kinnitamine on kõne all mõne tema ütlemise pärast, kuid samas ei võetud varem jutuks reformierakondlase Eerik-Niiles Krossi kahtlast minevikku.

Riigikogu moodustas käesoleva aasta 5. juuni otsusega Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni koosseisus: delegatsiooni juht Maria Jufereva-Skuratovski, liikmed Eerik-Niiles Kross ja Jaak Madison ning asendusliikmed Indrek Saar ja Raivo Tamm.

Kross on tuntuks saanud sellega, et Venemaa soovib tema väljaandmist seoses laeva Arctic Sea kaaperdamisega. Kõik võinuks ju ideaalne olla, mees on “ehtne Kremli-vastane”, aga paraku ei soovinud ka Eesti tähtsaim liitlane USA pikka aega talle sissesõiduviisat anda. Kummaski juhtumis pole avalikkusel täiendavat infot, kust sellised süüdistused tulid.

Miks saab ENPA-s olla mees, keda ei usalda võimsaim lääneriik ja meie liitlane USA (ilmselt luureasutuste soovitustele tuginedes) ja samas ei tohi sinna saada teine mees, kes on Venemaa mustas nimekirjas väidetava “russofoobia” tõttu?

Reitelmann välistatakse täielikult paari lause pärast, mis sisuliselt midagi ei otsusta ega muuda, Kross aga võib ENPA-s olla, hoolimata tema ülikahtlasest minevikust? Kui Arctic Sea juhtum on midagi luurete omavahelisest kisklemisest, siis miks saata sellega seotud tegelast, kelle puhul võib alati mingi jama selguda, parlamentidevahelisse organisatsiooni?

Miks mitte tõsta väliskomisjonis üles ka küsimus Krosside pere teise liikme, Mary Jordan-Krossi sooritatud kuriteost, kus ta andis politseile valetunnistusi ja on nende eest nüüd kohtu all? On ju mõlemad abielupooled tuntud globalistide ja multikultiideoloogidena – kui naine valetas ja laimas rahvuskonservatiive, siis millist eetilisust võib oodata tema mehelt (kes tõenäoliselt teadis, et Mary Kross valetab)? Kas Kross on eetilisem kui Reitelmann?

Urmas Reitelmanni osas on ilmselgelt tegu opositsiooni kiusuga ja midagi muud peale sõnakasutuse tema vastu ei leitud, Kross aga on kõigest hoolimata “oma”. Teiseks aga on opositsioon üle võtnud neomarksistide tava, kus kompetentsed, kuid ebameeldivad inimesed tuleb hävitada “kellegi solvamise” süüdistusega.

Opositsioon rikub ka kirjutamata head tava, kus oma kandidaadi määramine ongi erakonna otsus ja teised peaks seda aktsepteerima.