08.09.2021
Margus Kurm
Endise riigiprokuröri ja Estonial sõjatehnika veo endine uurimiskomisjoni esimehe Margus Kurmi eestvõtmisel asub kümne päeva pärast Estonia hauapaiga poole teele erasektori rahastatud uurimismeeskond, et leida vastus küsimusele, miks ikkagi parvlaev Estonia hukkus.
Just Margus Kurm on see mees, kes suhtus skeptilistesse Estonia laevahuku ametlikku versiooni ning ta käis ka mullu novembris EKRE kutsel rääkimas parlamendi ees Estonia huku uurimisest riiklikult tähtsa küsimusena.
„Suures plaanis on parvlaev Estonia katastroofile kolm vaadet. Üks on lojaalne ametlikule versioonile. Selle järgi on rahvusvahelise ühiskomisjoni 1997. aastal avaldatud lõpparuandes laevahuku põhjuse kohta kirjas lõplik ja ammendav tõde. Teine vaade on diplomaatiliselt skeptiline. Selle järgi oli uurimiskomisjoni töö puudulik ja seetõttu pole laevahuku põhjus siiani kindel. Ehk et ühtegi versiooni pole võimalik ei lõplikult kinnitada ega ümber lükata. Nende kahe kõrval on olemas ka kolmas vaade. Selle järgi ei uppunud Estonia nii, nagu ametlikus lõpparuandes kirjas, samas katastroofi tegelik põhjus on teada, kuid seda on 26 aastat varjatud ja kavatsetakse ka edaspidi varjata,“ rääkis ta.
„Kas nüüd või mitte kunagi,“ ütles hukkunute lähedasi koondava MTÜ Memento Mare esimees Raivo Hellerma ja lisas, et nad ei otsi süüdlasi või ei ürita leida kinnitust valmisteooriale, vaid loodavad, et tegemist on unikaalse võimalusega vähemalt osadele küsimustele leida vastuseid.
Rootsipoolne Estonia tragöödias hukkunuid koondava organisatsiooni SEA juht Lennart Berglund ütles Postimehele, et temal on tunne justkui oleks kõik varasemad uuringud tehtud selleks, et päris hukkumispõhjust varjata.
„See (Kurmi initsieeritud uuring – toim.) on väga oluline meie jaoks, et leida päris põhjus, miks Estonia hukkus,“ ütles 27 aastat Estonia huku põhjuste üle juurelnud mees.
Margus Kurm ütles, mõte iseseisvast uuringust on tema meeles mõlkunud pikalt. „Aga nüüd suvel õnnestus leida sobiv meeskond ja rahastaja,“ ütles Kurm.
Küsimusele, miks taolist ohutusjuurdluskeskuse juhitavaga paralleelset uurimust tarvis on, vastas Kurm, et Estonia hukuga seotud vastuseta küsimusi on väga palju.
Eesmärk ja projekt on ambitsioonikas ning see kajastub ka selle eelarves. „Hetkel oleme arvestanud kogu projekti maksumuseks umbes 800 000 eurot, millest 500 000 – 600 000 kulub sukeldumisele,“ ütles Kurm, kelle sõnul sõltub uurimisprojekti lõplik maksumus sellest, kui pikaks kujuneb sukeldumisekspeditsioon.
Mare Liberumi kaudu rahastavad ekspeditsiooni ja uurimistööd erinevad osapooled nii Rootsist kui ka Eestist.
„Margus Kurm on aga kõige suuremat kodanikujulgust ilmutanud inimene, sest oleks võinud ju koogutada, kummardada ja mätsida nagu hulk uurimiskomisjonide liikmeid ja ametnikke on mitukümmend aastat häbitundeta teinud,“ kommenteeris Riigikogu liige Anti Poolamets (EKRE).
„Ma hakkasin juba lootust kaotama, et Estonia laevahuku uurimisega kuskile jõutakse. Poliitiliselt ei paistnud see kedagi enam huvitavat ja pole ka saladus, et suurem osa poliitikuid, eriti tänases valitsuses, on lihtsalt argpüksid, kes alandlikult kardavad Rootsi reaktsiooni. Käpardid,“ lausus EKRE saadik Euroopa Parlamendis Jaak Madison. „Seetõttu oli parim uudis hommikul ärgates, et hukkunud lähedaste ühendused korraldavad uue ekspeditsiooni. Lisaks on oluline, et uurimist juhib Margus Kurm, kes on alati skeptiline olnud ametliku versiooni vettpidavuses. Sellist uurimist, kus vastamata küsimusi on liiga palju, peabki juhtima inimene, kes päriselt ka tahab selgust tuua.“
Kurm rääkis pressikonverentsil, et Rootsi on küll Estoniale sukeldumise keelanud, aga Rootsi seadused kehtivad ainult Rootsis.