Eesti Erametsaliit, mille liikmete omandis on rohkem kui veerand Eesti erametsamaast, pidas 21. aprillil Tartus volinike koosolekut.
Päev varem toimus metsanduse visioonikonverents, kus arutleti metsanduse tuleviku üle, et ühiselt järgmisteks aastakümneteks sihte seada. Üheks teemaks oli säästlik metsamajandus – kas Eesti metsandus on säästev ning mis on säästva metsamajanduse aspektid.
Sama teema jätkus ka erametsaliidu volinike koosolekul, kus selle tõstatas erametsaliidu 25. aastapäeval erametsanduse edendamise eest tunnustuse saanud metsaomanik, 2000. aastal asutatud Ambla metsaühistu eestvedaja ja kauaaegne metsamees Toomas Lemming.
„Säästlik metsandus koosneb neljast aspektist – majanduslik, sotsiaalne, ökoloogiline ja kultuuriline,” selgitas Lemming. „Viimase aja debatt on keskendunud eelkõige majandusliku ja ökoloogilise aspekti vastandamisele. Olulised on metsa kui tuluallika ja metsa kui liigilise mitmekesisuse säilitaja roll, kuid mitte vähemtähtis ei ole metsa sotsiaalne roll tööhõive ja metsapuhkuse pakkujana. Samal ajal, kui meie põhiseaduses on Eesti Vabariigi üheks eesmärgiks „eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade”, on tähelepanuta ja lausa unustusse jäänud metsamajanduse kultuuriline aspekt, mis omab tähtsat rolli metsade säilitamisel.”
Metsa sihipärane ja heaperemehelik kasutamine on üks olulisi ühiskonna arengu tagamise võimalusi, mille osas tuleb tunnustada metsaomanike vastutusrikast tööd kogu ühiskonnas.
Eesti Erametsaliit peab säästlikku metsamajandamist väga tähtsaks ja leiab, et just erametsades avalduvad tihtipeale metsanduse neli tähtsat aspekti ühekorraga.
UU
FOTO: PM/Scanpix