27.05.2020
Siseminister Mart Helme ühel valitsuse pressikonverentsil. Pilt on illustratiivne.
Värske Norstati uuring näitab, et koalitsioonierakondi toetab kokku 47,9 ja opositsioonierakondi 38,1 protsenti vastajatest, eriolukorra vältel said selgeks paljude valijate eelistused ning nad otsustasid hakata toetama kas Keskerakonda või EKRE-t.
Selle nädala reitingute puhul peitub teadur Martin Mölderi hinnangul kõige olulisem areng erakondade toetusnumbrite taga – olles juba aprilli keskpaigast olnud järjepidevas languses, on eelistuseta valijate osakaal praeguseks vähenenud rekordmadalale tasemele.
“Taolisi valijaid on praegu vaid üks neljandik – ehk siis teistpidi vaadatuna umbes 75 protsenti valijaskonnast ütleb praegu, et kui järgmisel pühapäeval toimuksid valimised, siis nad läheksid valima. Viimati oli see number võrreldaval tasemel valimistele järgnenud poliitiliselt pingsas olukorras. Poliitilise õhkkonna jahtudes oli see näiteja aga käesoleva aasta esimestel kuudel tõusnud 35 protsendini,” ütles Mölder.
Tema sõnul on eriolukorral siin selgelt oma roll mängida. “On näha, et nii eriolukorra kehtestades kui selle lõppedes selginesid paljude valijate poliitilised eelistused ning nende osakaal, kellel eelistus puudus, langes märgatavalt nii eriolukorra alguses kui ka nüüd selle lõpus. Eriti tugev on see langus olnud naiste ning viimasel kahel nädalal ka mitte-eestlastest valijate hulgas. Kuid üldiselt on viimastel nädalatel eelistuste selginemist näha kõikides peamistes sotsiaal-demograafilistes gruppides,” ütles Mölder
See tõstatab Mölderi sõnul automaatselt ka küsimuse, milline erakond on sellest kõige enam võitnud? “Kuna nädalast-nädalasse ei küsitleta samu inimesi, ei ole võimalik otseselt mõõta, millise erakonna rüppe need valijad liikusid. Kuid me näeme, kuidas erakondade toetajaskonnad on samal ajal muutunud. Eelistusega valijate osakaalu langemisega paralleelselt on olnud näha nende nädalate lõikes nii EKRE kui ka Keskerakonna toetajate absoluutarvude kasvu. Isamaa ja kahe opositsioonierakonna puhul erilist muutust märgata pole. Seega võiks oletada, et eriolukorra vältel selginesid paljude valijate eelistused ning nad otsustasid hakata toetama kas Keskerakonda või EKRE-t,” lisas Mölder.
Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 29,8, Keskerakonda 26,2 ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 16,5 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. Reformierakonna toetus nädalaga praktiliselt ei muutunud, kuid see püsib käesoleva aasta madalaimal tasemel. Keskerakonna toetus liigub jälle kergelt tõusvas trendis, kolme nädalaga on peaministripartei toetus kasvanud 1,9 protsendi võrra. (BNS)