16.05.2019
ERR ei tundu enam enesepuhastuseks võimeline olevat.
ERR-ist on saanud üks hädakägar, keda kõik justkui kiusavad, kuid peeglisse rahvusringhääling jätkuvalt vaadata ei taha.
Varro Vooglaid ja SAPTK on alustanud allkirjade kogumist, et survestada avalis-õiguslikku ehk kogu rahvale kuuluvat meediakanalit ausameelsemat kajastust korraldama. Jutt käib konservatiivsetest saatejuhtidest, kes võiksid juhtida vestlus- ja probleemsaateid.
Praegu on ju täiesti nähtav, kuidas ERR-i ja teised peavoolumeediakanalid ründavad, survestavad ja tambivad EKRE-t, vähemal määral teisi koalitsioonipartnereid ja muid “ebameeldivaid” tegelasi. Seejuures aga esitatakse Kaja Kallasele, Marina Kaljurannale, sotsidele ja reformierakondlastele täiesti leebeid küsimusi, millele on lihtne vastata – neid säästetakse ja toetatakse suunavalt.
Avalik-õiguslik ringhääling peaks ju kajastama kogu ühiskonna meeleolusid ja vaateid, kuid praegu on ta orienteerunud vaid vasakpoolse ja liberaalse maailmavaate tutvustamisele. Seetõttu kardetakse paaniliselt, et selle liini poliitikud peavad astuma samasugusesse praeahju, kus praegu käivad Helmed ja teised EKRE poliitikud.
Kujutagem siis ette, kuidas üks “teistmoodi” saatejuht võtaks ette Jürgen Ligi ja tuhniks päris põhjalikult tema rahandusministri ametiaastates. Kas te nägite Venemaalt tulnud rahapesuhoiatusi? Kui hoolega kontrollisite finantsinspektsiooni tööd? Kas osalesite kõigil koosolekutel? Kuidas oli võimalik, et te midagi ei näinud?
Või võtaks saatejuht ette Sven Mikseri ja rändepakti ning arutaks punktide haaval läbi – kas nii põhjalik kirjeldus tegevustest tehakse ainult selleks, et ÜRO liikmesmaadel oleks jätkuvalt võimalik öelda: sorri, ei huvita! Mängiks temaga läbi stsenaariumi, et mis juhtuks siis, kui ta ikkagi kohustuslikuks kujuneb? Räägiks tema või Paetiga pikalt laialt Rinkbyst ja Molenbeekist ning nende tulevikust…
Võtaks ette Eesti LGBT ja naisõiguslased ning küsiks neilt, milline hakkab välja nägema maailm, kui see nende järgi ümber kujundada. Koguks kokku kõik need Rõivased, Paetid, Kallased ja muud eurofanaatikud ning joonistaks selge käe ja terava pliiatsiga ette selle Euroopa, mida nemad näha tahavad ja küsiks – ons meile seda vaja?
Ja seejuures ei oleks ajakirjanik mingi pehmo, vaid küsiks Paetilt või Rõivasel otse ja keerutamata: “Mida sa teeksid, kui moslem su tütre vägistaks?” Karm küsimus, aga tõesti, mida teeksid needsamad poliitikud, kui satuks Sipilä seisukorda, kelle vennatütrega see väidetavalt juhtus.
Kunagi küsiti Roald Johanssonilt, kes tegi nutulugusid neegritega lapse saanud eestlannadega, kes süüdistasid kaasmaalasi rassismis: “Miks sa ei küsi neilt naistelt, miks lapse isa enam tema kõrval pole?” Või süürlastest pagulaste raskest elust rääkiva saate puhul: “Miks sa ei küsi pereisalt – kas sa Süürias relva käes hoidsid ja kellegi pihta tulistasid?”
Aga Eesti ajakirjanikud ongi ju sellised: EKRE on ühiskonnas patuoinaks kujundatud, tema kallal võib küüsi teritada! Pagulased, geid ja teised on “omad” ja õnnetud, neid ei puutu! Miks ei räägita perevägivallast geipaaride puhul – kas kaks meest siis polegi armukadedad ja ei löögi kulme rulli? Miks ei seisnud ajakirjanikud selle Tallinna korteri ukse taga, kus süürlane oma naise põlema pistis, et lugu saada? Rakverre panid kohe terve dessandiga…
Liberaalne leer hoiab meediat oma kontrolli all mitte ainult sellepärast, et mitte oponentidele, eriti konservatiividele, sõna anda, vaid ka selleks, et neilt endilt ei küsitaks valusaid küsimusi ja et nad ise ei peaks lahtikooritavad olema. Terras, mida sa tegid Eesti kaitseväega? Ossinovski, mida sa mõtlesid, kui ütlesid, et rahvusriik on ohtlik düstoopia? Tsahkna, räägi, miks sa üheski erakonnas ei püsi ja oma endiste võitluskaaslaste pihta alati tatti pritsid?
Kas on mugav, kui kogu aeg selliseid küsimusi lajatatakse? Praegune meediamaastik neid inimesi selliste karmide küsimustega ei tüüta. Ükski praegustest peavoolupoliitikutest ei sooviks kohe kindlasti, et neil tuleks sattuda konservatiivist ajakirjaniku turmtule alla, kus ta ei tea, mis tollel tagataskus on ja mille kohta tal piinlikke vastuseid anda tuleb.
Üks soovitus ERR-ile: tutvustage kord mingis saates inimestele põhjalikult ajakirjanduse kirjutatud ja kirjutamata reegleid, ning lapake nende valguses läbi näiteks Johannes Tralla, Ahto Lobjakase ja Maria-Ann Rohemäe tegevus läbi. Kas viimane neist on tutvustanud Ameerika sisepoliitikat nii, et Eesti inimene saab aru, mis argumendid on Trumpil ja millised tema vastastel? Kas Lobjakas viib saadet läbi nii, et kuulajale jääb mulje, et keegi ei saanud õigustamatult haiget? Kas Tralla käitub võrdse viisakusega nii Kaja Kallase, Mihhail Kõlvarti kui ka Mart Helmega?
Ennustamine on tänamatu abi, aga kogu see pöördumine jääb arvatavasti hüüdja hääleks kõrbes, sest asjalikumaks muutuda ERR ei taha…