Üks vana nõukogude anekdoot rääkis sellest, kuidas ameeriklased leiutasid vahendi, mis hävitab hetkega inimese intellekti. Otsustati proovida seda mõne targa mehe peal, sest ajukääbikuid selliste katsete tarvis kasutada ei saa, kuna seal pole ju midagi märgatavat hävitada.
Manustati siis Henry Kissingerile – pole ju loll inimene, juut pealegi. Minuti pärast tegi Kissinger suu lahti ja ütles Leonid Brežnevi häälega: „Дорогая Индира Ганди!“
Millegipärast tuli see meelde täna, kui märkasin ERR-i portaalis pealkirja „Meelis Oidsalu: kui tahame Putinist lahti saada, peame Moskvat aitama.“ Siin manustati tõenäoliselt ülalmainitud vahendit nii toimetajale kui ka autorile üheaegselt. Selles loos on palju kulunud käibetõdesid ja õõnsaid fraase, ja pole ehk midagi hullugi, kui veel üks ülekoormatud autor neid kordab, kui tõesti arvab, et tema auditoorium koosnebki vaid hästi läbimälutud triviaalsusi omastavatest poolkurtidest inimestest.
Kuid esineb ka ekstravagantseid kohti: „Putini eesmärk on sulgeda Venemaa raudse eesriide taha. Vaadates seda, kui tõrges on lääs vastutama oma Ukraina suunal viimastel kümnenditel tehtud vigade eest, võib selle raudse eesriide langemine tulevikus olla venelaste ja teiste Venemaal elavate rahvaste, sealhulgas meie soome-ugri hõimukaaslaste kätes. Kui tahame Putinist lahti saada, peame Moskvat aitama.“
Nojah, soome-ugrilased saavad Putinist ja tema rahvuskaardiväest jagu kindlasti, see on ju selline võimas jõud… Millegipärast just Mordvast ja Marimaalt tulid viimastel aastatel kõige truualamlikud poliitilised avaldused ja 100-protsendilised valimistulemused, Putini ja Jedinaja Rossija jaoks veelgi soodsamad raportid ja juhtide truualamlikud röögatused on laekunud vaid Tšetšeeniast. Soome-ugrilased on niivõrd tugevalt assimileeritud ja mahasurutud, et ei tea küll mis platvormil peaksid nad koonduma ja tõusma üheskoos Putini vastu.
Mis puutub venelastesse, siis Venemaal, kus ametlikel andmetel on kolm neljandikku elanikkonnast Ukraina pommitamisest sillas ja kust on viimastel päevadel pagenud isegi Alla Pugatšova, Iisraelis redutavast Andrei Makarevitšist rääkimata, saaks Oidsalu aidata vaid FSB poolt juhitavaid mustsadalaste ja neonašistide jõukusid. Edu talle selles. Eesti juba saatis Talibanile abiraha, laske aga edasi.
Oidsalu alustas oma kommentaari nii: „Ukraina president Volodõmõr Zelenski on selle sõja juba võitnud, aga oleme ausad, ta ei pruugi sõja lõpuni elus püsida ja küllap siis püstitatakse Tallinnaski mehele ausammas.“ Sellise jutu peale ütleks nii: Oidsalu vooligu Zelenski mälestusmärgi eskiiskujukese karedast savist ja pistku endale sinna, kust kõige rohkem saasta välja purskab. Seda kohta peab ta ise tuvastama.
Vähe sellest, et sel tegelasel puudub igasugune delikaatsus teise inimese elu suhtes, on ta veel absoluutselt ebakompetentne küsimustes, mida üritab käsitleda. „Mul ei ole infot selle kohta, mis on saanud raadiojaama Ehho Moskvõ või telekanali Dožd ajakirjanikest, aga kui nad on elus ja vabaduses, siis tuleks teha kõik endast olenev, et neil oleks võimalik oma tegevust jätkata. Siin, vabas Eestis,“ lõpetab oma jutu Oidsalu.
Rahunegu nüüd maha, on elus nii Zelenski kui ka Ehho Moskvõ ajakirjanikud, ja see, et Oidsalul ei ole infot nende saatuse kohta, mis on ühe guugeldamise kaugusel, räägib sellest, et mees ei viitsi riigiraadio kommentaariks elementaarselt ette valmistuda ja teda ei huvitagi, kas need inimesed on elus või surnud. Ja need pidevad oletused Ukraina presidendi ja Ehho Moskvõ ajakirjanike surma kohta ei ole üldse kenad, vaid on imelikud ja inetud. See ei ole enam ka ebaprofessionaalsus mitte, tegemist on tardunud hinge ja olematu eetikaga. See on veel suurem põlgus inimeste suhtes, kui see, mida ilmutas K.Kaljulaid: „Mis ta nimi nüüd oligi…“ Oidsalu arendus: „Kas ta elus nüüd oligi…“
Aga lapsik kommentaar sellest, et tuleb teha kõik selleks, et need ajakirjanikud jätkaksid tegevust „siin, vabas Eestis“, on eriti ERR-is naeruväärne. Sest seal peaksid ju teadma, et kui üks Venemaa tippajakirjanikke, justnimelt rahvusvaheliselt kuulus raadio- ja telemees Artemi Troitski Eestisse kolis, sai ta ERR-is teha ainult muusikasaadet ja ainult eestikeelses Raadio 2-s, sedagi lühikest aega. Ja ETV+-is juhtis mõnda aega sarja, kus esitles kohalikke temast peajagu väiksemaid juba pähekulunud seltsimehi. Seni ajani kuni Yana Toom ei öelnud, et kanali reitingu tõstmiseks peaks ETV+ „vallandama Troitski ja palkama Solovjovi“. Vallandatigi Troitski.
Sest kohalikud venekeelsed Venemaa kodanikud, kes kardavad kohutavalt konkurentsi, hääletavad Putini ja Jedinaja Rossija poolt ustavamalt, kui venemaalased ise. Ja samasugune on ka meie venekeelne meedia. Juba 30 aastat. Jelena Hanga tegi siin külalisena vene telesaadet, kuid rääkis tuntud eesti väljaande kuulsale ajakirjanikule privaatselt, et sellises kohutavas putinistide matsikarjas viibis ta elus esimest korda.
Ja teie tahate kutsuda siia niigi kannatada saanud Moskva opositsioonilisi ajakirjanikke? Nad pistetakse siin kohalike kiivate putinlaste poolt lihtsalt nahka.
Ivan Makarov