21.05.2025
Valedevabriku lipp.
Kui Ameerikas algas vastasseis Trumpi ja Bideni vahel, oli seal ERR-i reporteriks Maria-Ann Rohemäe. Juba siis kirjutasid kriitikud, et ajakirjaniku reportaažid USA-st olid nagu Demokraatliku Partei pressiteated. Ideoloogiline äärmuslus valitseb ERR-is edasi.
Igaüks, kes on tõelise ajakirjandusega kokku puutunud, see teab, et sõltumatu ajakirjandus on objektiivne ja võimalikult neutraalne. Kui uudis demokraatliku riigi valimistest on nagu muinasjutt hea ja kurja võitlusest, siis on see pigem põhjakorealik propaganda.
Nüüd on Epp Ehand kirjutanud ERR-is loo “Võimalus riigi kurssi määrata mobiliseeris Rumeenia inimesed valima”, mis on klassikaline näide erapooliklikust ajakirjandusest.
Esmalt on Rumeenia valimisi kirjeldatud kui hea ja kurja võitlust, kus “head inimesed” tulid viimasel hetkel välja ja päästsid riigi “kurjadest” ehk “Bukarestis hingasid paljud inimesed valimistejärgsel päeval kergendatult.”
“See oli mitte üksnes Rumeenia võit, vaid kogu Euroopa Liidu võit,” ütles G4Media.ro portaali peatoimetaja Cristian Pantazi. “Me nägime demokraatliku kandidaadi võitu, tugevalt euroopameelse kandidaadi võitu, tugeva Ukraina ja Moldova toetaja võitu kandidaadi vastu, kes kasutab Venemaa narratiive, äärmusliku kandidaadi vastu, kes oli Ukraina ja Moldova aitamise vastu, kes joondus Ungari valitsuse järgi ja Trumpi administratsiooni poliitika järgi,” rääkis ta.
“Lõpuks, pärast halba tulemust esimeses voorus tuli väga suur osalus nii Rumeenias kui ka välismaal. See oli ajalooline osalus ja see näitas meile ja kogu Euroopale, et rumeenlased tahavad ise oma tee valida ja see on Euroopa tee.”
Ajakirjanik on väljavalitud inimese kaudu täpselt paika pannud “hea” ja “kurja”, “õige” ja “vale”. Mitte raasugi ei loe temale Rumeenia inimeste õigus arvata ka teistmoodi, kui on Brüsselile meelepärane. Ometigi sai George Simion pisut alla poole rumeenlaste toetuse. Demokraatlikus riigis on alati lubatud mõelda nii, nagu tahad, ja seda ka valimistel väljendada.
Mis mõtet on üldse valimistel liberaalses ühiskonnas, kui mõelda tohib nõukogulikult vaid ühte moodi?
Pärast hea ja kurja võitlust kasutab Epp Ehand klassikalist madalat “vale” poole demoniseerimist. “Lisaks olid valeinfoga manipuleerimised. /…/ Mitte kõik ei ole veendunud natsid, kes hääletasid George Simioni või Calin Georgescu poolt. Enamuse hääletajate jaoks oli see protestihääl selle seiskunud režiimi vastu, /…/ Ajakirjanik Cristian Pantazi sõnul kasutas George Simion rumeenlaste rahulolematust ja viha ära ning korralike poliitikate lubamise asemel lihtsalt valetas.
“Näiteks lubas ta pool aastat tagasi, et kui saab presidendiks, siis annab vaestele inimestele maju 35 000 euro eest ja kui nüüd hiljem tema käest küsiti, mis nende lubadustega juhtus, siis ta ütles, et see oli poliitiline marketing, meil oli sel ajal selliseid lubadusi vaja, et uudistesse pääseda,” tõi ta näiteks.
“Ta kasutas inimesi ära ja eriti kõige haavatavamaid inimesi, kes on vihased korruptsiooni ja korralike poliitikute puuduse pärast. Ta kasutas inimeste viha häälte saamiseks ja inimesed hakkasid sellest kuidagi lõpuks aru saama, et see oli lihtsalt võlts kaastunne ja populistlik jaht häältele, see oli George Simioni ainus eesmärk ja sellepärast ta kaotas nii suurelt. Ja kuigi ta rääkis rahust, siis kasutas ta argumente, mis pärinesid Vladimir Putinilt,” rääkis Pantazi.
See on tüüpiline propagandarünnak, üht inimest kujutatakse läbinisti valeliku, korrumpeerunud, manipuleeriva ja alatuna. Selliseid üdini halbu poliitikuid on siiski haruharva. Kes on näinud videosid George Simioni kohtumistest rahvaga, see on näinud tugevat sidet valijate ja oma ideedes kindla poliitiku vahel. Simion ei ole deemon, ta konservatiivne poliitik ja pseudoliberaalidele nad ongi deemonid.
Vastandina on siis “euromeelsed”, õilsad ja kangelaslikud. Kas ajakirjanikul endal paha ei hakka?
Epp Ehand on kasutanud tavalist propagandavõtet, kus otsitakse välja paar autoriteetsemat inimest, kes on rünnatava vastu ja keerutatakse sellest kokku põhjalik muinasjutt hea ja kurja võitlusest.
Kogu loos mängitakse taas “Kremli kaardiga”, mis on Lääne liberaalide praegune põhirelv oma poliitiliste oponentide vastu – on ju praegu üks peamisi väärtuskonflikte Venemaa agressioon Ukraina vastu. Venemaa on “paha” ja kellegi demoniseerimiseks seostatakse ta just “pahadega”, nagu varem tembeldati natsideks, fašistideks, rassistideks ja ksenofoobideks.
Venemaaga seostamine on lihtsalt hetkel kõige toimivam sildistamine ning seda kasutab liberaalne maailm kogu Euroopas ja mujalgi, Gruusiast Rumeeniani, Portugalist Eestini. Me ju näeme, kui lihtsalt Eestiski “Kremli agendi” silte külge kleebitakse.
ERR näitas ennast taas sopameediana, edastades Brüsseli propagandistliku pressiteate. Rumeenias on olukord sootuks teistsugune, Simioni toetavad rumeenlased ei ole kellegi poolt ärapetetud rumalukesed, vaid nad näevad ise hästi, kuidas poliitikas asjad käivad. Epp Ehandi mõnitas oma loos ka neid, sest nad ei teinud sovjetlikku “õiget valikut”.
Kui ajakirjanikud veidigi ideoloogilistest raamidest välja vaataksid, siis mõistaksid nad, et endises sotsialismileeri riigis, vaeses Rumeenias, on ka “euromeelsed” sageli kesta vahetanud “endised”, kellele pole korruptsioon võõras.
ERR ei vaata seda, mis toimub erinevates riikides tegelikult, vaid kujundab riikidest sellist kõverpilti, nagu on vaja sopalugude tellijatele.
Uued Uudised