13.10.2022
Argo Luude
Kui Eesti valitsus ei suuda tagada meile piisavalt elektrit, siis on nad läbi kukkunud kõige olulisemas ja elementaarsemas – hoida ühiskond käigus, kirjutab AS-i Eesti Keskkonnateenused juht ja Tallinna linnavolinik Argo Luude.
Kolibakter on üks paha tegelane, eriti kui sul juhtub olema selle bakteri poolt põhjustatud põletik. Ravi on pikaajaline ja tuleb neelata kangeid antibiootikume. Usutakse, et kolibakteri puhul on tegu ühe vanima maal elava liigiga, võimalik, et ta oli olemas juba siis, kui maa tekkis. Nii et tegu on tõepoolest igati kange tegelasega.
Miks on aga tekkinud tunne, et too silmale nähtamatu bakter on targem kui Eesti või mitmete lääne riikide valitsused? Põhjus on lihtne – bakter on saanud aru ühest lihtsat tõest – kui sa ei suuda asju muuta, siis tuleb nendega kohaneda.
Arutu paanikakülvamine
Nii Eesti kui lääneriikide valitsustel jääb puudu julgusest, tahtest ja kardetavasti ka arukusest, et tunnistada ühte lihtsat tõde – inimene ei saa, ei pea ja ei olegi suuteline kontrollima kõike, mis maa peal sünnib.
Meile räägitakse jutte sellest, et toimuvad kliimamuutused ja nende suund (soojenemine) on pöördumatu. Esiteks on selliste väidete baasil paanika külvamine arutu – kliima on maa peal kogu maakera eksisteerimise ajal muutunud ja see on täiesti normaalne, vähemalt maakera kontekstis. Maa kliima muutub ja jääb muutuma nii kaua, kui maakera olemas on. Küll pole aga inimestel võimalik midagi öelda selle kohta, mis suunas või missugused need muutused on, sest kõik sõltub ajahorisondist. Kui meie „teadlased“ oleksid elanud keset jääaega, siis oleksid nad öelnud, et jääaeg on lõplik ja midagi paremaks enam kunagi ei lähe. Tõepoolest, jääaja poole peal tuli oodata enam kui miljon aastat, et jääaeg lõpeks. Kust me teame, milline on kliima maa peal miljoni aasta pärast, on see soojem või külmem?
Elekter aitab ellu jääda
Kolibakter on tark, sest ta ei taha muuta maakera ega selle kliimat, vaid kohandub ise vastavalt. Sama peaks tegema ka inimkond. Mingi utoopilise mõtte loomise asemel – me suudame mõjutada maad ümbritseva atmosfääri keskmist temperatuuri (seda vaid CO2 emisioone muutes) – tuleks keskenduda sellele, kuidas muutuvas kliimas ellu jääda. Ja siin tuleb mängu ülioluline nähtus – elekter.
Pole vaja vist pikemalt seletada, et kui on piisavalt elektrit, siis saab talvel hoida toad soojad ja suvel jahedad. Kui on piisavalt elektrit, siis saab vajadusel toota magevett mereveest ja kasta nendega põllumaid või kasutada seda joogiks. Kui on piisavalt elektrit, saab rajada kasvuhooneid, kus taimed annavad saaki aasta läbi, sõltumata sellest, mida kliima väljas teeb. Elekter aitab inimesel kohaneda maa kliima muutustega, aitab meil elus püsida ja seda suhteliselt mugaval viisil.
Selle asemel, et elektrijaamu juurde rajada, kutsub meie valitsus inimesi ja ettevõtteid üles hoopis elektrit vähem tarbima.
Vähem elektrit viib allakäiguspiraalini
Kui üks tööstusettevõte tarbib vähem elektrit, siis see tähendab, et ta teeb vähem tööd. Vähem tööd tähendab vähem töötajaid. Vähem töötajaid tähendab suuremat hulka töötuid. Suurem hulk töötuid tähendab, et riigi sotsiaalkulud kasvavad, inimesed lahkuvad riigist, neil on ka raskem kohaneda kliimamuutustega. Mida rohkem inimesi lahkub ja jääb tööta, seda vaesemaks jääb riik ja seda rohkem inimesi lahkub. Tekib allakäiguspiraal. Vähem elektrit tähendab, et meil on väiksem võime saada hakkama muutunud kliimaga, me jääme hätta ja paljud võivad surra või hukkuda.
Seega, kui valitsus ei suuda tagada meile piisavalt elektrit, siis on nad läbi kukkunud kõige olulisemas ja elementaarsemas – hoida ühiskond käigus. Kui selle asjaga hakkama saamine nii ületamatult raske on, siis oleks aeg teha koht vabaks ja anda see neile, kes asjaga hakkama saavad. Mulle tundub, et isegi kolibakter saaks asjad paremini tehtud…