Senine ülevalt alla orienteeritud valitsemise printsiip on ennast ammendanud. Toimub tagasipöördumine ühe ja ainsa universaalse põhiprintsiibi maleus singularis ehk üksiku eelistamisele.
Reaalelus tähendab see võimu ülemuslikkuse üleandmist kohalikule tasandile. Ainult kogukond, küla, vald, suudab organiseeruda ja näha seda vajadust üksiku eelistamisele, ükskõik, kes see üksik ka oleks. Ülemuslikkus, nii raske kui see ka poleks, tuleb saavutada iga hinna eest, vastasel korral on reaalne oht Eesti riikliku suveräänsuse pöördumatuks kadumiseks. Järgmiste valimiste, ja ma siiralt usun sellesse, kõige olulisemaks tulemuseks saab olema situatsiooni loomine, mille puhul senise valitsemise praktika jätkamine muutub absoluutselt võimatuks.
Samas ei piisa pelgalt nende meie poolt valitud mõnekümnest inimesest Toompeal. Ühiskond ise peab rakendama absoluutset pingutust selle eesmärgi saavutamise nimel.
Ühiskond, eriti viiduna sellisesse seisu nagu me täna oleme, saab kahtlemata aru, et võimatus identifitseerida oma reaalset esindajat parlamendis muudab võimatuks ükskõik millise indiviidi osalemise tegelikus valitsemise protsessis. Selleks aga peaks rakenduma alt üles iseorganiseerumise protsess ehk see, mis seda väikest rahvast on sajandite vältel aidanud. Ideaaljuhul peaks iseorganiseerunud omavalitsus olema üks ja ühemandaadiline valimisringkond. Jällegi, kohalik tasand määrab, ja tänased raskesti mõistetavad ja sageli irratsionaalsed otsused muutuvad vältimatult võimatuteks.
Mis on sellise iseorganiseerumise pingutuse tulemus, milles seisnevad need eelised? Inimesed peavad eelkõige mõistma oma pingutuse lõpptulemuse sisu.
Iseotsustamise õigus praktiliselt kõigi omavalitsuse tasandil toimuvate tegevuste ja sündmuste üle, protsessi lõplikuks kinnistamiseks 60% riigieelarve kuludest/tuludest jääb omavalitsuse otsustustasandile. Keskvõimu funktsioonid piirduvad välissuhtluse, sise- ja väliskaitse organiseerimise ning kõrgema hariduse, spetsiifilise kõrgtasemel tervishoiu teenuse osutamisega ja parlamendile alluva riigikontrolli mehhanismiga, sama Eesti Pank ja Finantsinspektsioon. See oleks ka kõik.
Sellisena valitud Riigikogu on oma olemuselt juba omavalitsuse esindajate kogu ja tagab oma printsiibi koheselt ka võimude lahususse, eriti veel kui rakendub koha pealt valitud parlamendi liikme suhtes tema ennetähtaegse volituste lõpetamise võimalus. Inimese jaoks tähendab see, et ta teab väga selgelt, kes teda parlamendis esindab ja see sama inimene omab õigust algatada tagasikutsumise protseduur juhul, kui valitu ei täida oma valijate tahet.
Taoline süsteem välistab senise parteide ülalpidamise riigi kulul. Inimeste ühinemisel erinevatesse maailmavaatelistesse või erialastesse ühingutesse toimub see kõik ikkagi alates kohalikust tasandist ja välistab võimu tsentraliseerumise neis ühingutes. Inimesed peavad ise neid parteisid või erialaühinguid ülal pidama. See nõuab ka rohkem pingutust nendelt inimestelt, kes on oma eesmärgiks seadnud poliitilise karjääri.
Majanduses toob see tagasi konkurentsi. Riigipoolsete eelistuste kadumine on alati olnud kasuks avatud ja liberaalse majanduse loomisele, see on täna vaatamata oma deklareeritud edetabeli kohtadele meie riigi suurim probleem. Konkurentsis on ka kohalikud omavalitsused ja iga üksiku inimese initsiatiiv avaldub selgelt kohalike omavalitsuse juhtide suutlikkuse ergutamisel. Omavalitsuste tänaste erisuste põhiliseks allikaks on selge juhtimislaiskus, ideede, mõtete ja plaanide puudus. Eestis ei ole ääremaid, vaid olukord on senise inimpõlgliku valitsemisviisi tulemus.
Nälg ei ajanud Lech Walesat moodustama Solidaarsust – viha ajas! Tema toit oli viha kõigi nende vastu, kes ei hoolinud üksikust inimesest. Või võtke Martin Luther Kingi „I have a dream“. Selleks ajaks oli ta kõrgelt koolitatud ja tal endal ei olnud vaja seda unistust. Kui eesmärk polnuks sedavõrd suur, jutlustaks ta tänase päevani mõnes Georgia kolkakirikus.Või Vaclav Havel, mees, kes küttis enne katelt ja asus hiljem tööle presidendina. Või meie oma Ivan Poska… Mis häda oli tal Riiast kohale tulla? Võinuks seal konjakit trimbata ja elada oma kümmekond aastat kauem.
Toomas Hendrik Ilvese taolistele on see kõik mõistetamatu. Avalikult tõest rääkides toodetakse oma topeltstandartidega tonnide kaupa valet ja korruptsiooni. Vahest teeme selle asja ringi, pingutame nii et otsaesine higine ja lihas piimhappest punnis, aga toodame enesele inimväärse elu, vahest isegi mõne suurmehe. Kindlasti see õnnestub. Igal juhul mitte tänase võimu poolt läbimälutud ja konservipurki surutud ühe versiooni võimalikust tõest ja üleüldisest rikkusest.
Vambola Kolbakov
Foto: Margus Ansu / Postimees /Scapix Baltics