28.10.2022
Stenbocki maja asukate põhitegevuseks on valetamine. Pilt on illustratiivne.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Tööandjate Keskliit pöördusid nördimusega valitsuse poole, sest ettevõtjate usaldus valitsuse suhtes on langemas, kuna nende vaates jäävad riigi antud lubadused sageli täitmata või osutuvad näiliseks.
Ettevõtjatele valmistab muret, et hiljuti on esinenud juhtumeid, kus valitsus ja erinevad avaliku sektori organisatsioonid ei ole ettevõtjate suhtes käitunud hea usu põhimõtte kohaselt. Sellisteks juhtumiteks on esindusliitude silmis näiteks riigipoolsete hangete hinnamuudatuste tegemata jätmine erakordse inflatsiooni tingimustes ning ka LNG terminali haalamiskai rajamisega seonduv. Sellise käitumise tulemusena on ettevõtjaskonnas levimas arusaam, et riigi antud lubadused jäävad täitmata ning see vähendab ettevõtjate usaldust riigi suhtes, teatasid kaubanduskoda ja tööandjate keskliit.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts sõnas pressiteates, et ettenägematu kõrge hinnatõusu situatsioonis on riik justkui võtnud seisukoha, et kõik erakorralised kulud peab katma ettevõtja. Seda hoolimata sellest, et seadus võimaldab ettevõtjatele vastu tulla ning kõik justkui mõistavad ka selle vajadust, kuid reaalsete tegudeni ei jõuta.
“Selle peale tekib küsimus, miks peaks ettevõtja võtma omale riski teha koostööd partneriga, kes tellides pikaajalisi ning suuremahulisi töid või teenuseid, keeldub riske erakorralises olukorras jagamast,” nentis ta.
Eesti Tööandjate keskliidu juht Arto Aas juhtis tähelepanu, et ettevõtjate energia kulub praegu mitmele kriisile korraga. “Sügise-talve osas valitseb ebakindlus, valmistutakse majanduse jahtumiseks ja osades sektorites ka kriisiks,” selgitas Aas. “Sellistes tingimustes on eriti oluline stabiilsus, sõlmitud kokkulepete pidamine ning ise uusi kriise mitte juurde tekitada,” toonitas ta. Kiire hinnatõus lööb tema näitel valusalt ühistransporti korraldavaid ettevõtteid, kes riigilt kui partnerilt samuti usaldusväärset ning mõistlikku käitumist ootavad.
Organisatsioonid leiavad, et riigi pahauskse käitumise tulemusena hangetes võib tekkida olukord, kus ettevõtjate hinnatõusu ettepanekuga mittenõustumise tulemusel öeldakse olemasolevad hankelepingud üles ning uued lepingud on oluliselt kallimad kui näiteks ka vanade lepingute muutmine. Samuti kaasneb oht, et osad ettevõtjad lähevad pankrotti ning teatud sektorites väheneb konkurents, mis omakorda avaldab riigi jaoks negatiivset mõju seoses tulevaste hankelepingute hindadega. (BNS)