19.12.2022
Kui ettevõtlusminister Kristjan Järvan ainult Laari raamatute lugemise ja kosjasobitamisega tegeleb, siis ongi ettevõtjatel peenike peos.
Ei juhtu just sageli, et ettevõtjad pöörduvad Reformierakonna vastu, kuid Kaja Kallase valitsus on nad kõrgete elektrihindadega nii raskesse olukorda pannud, kus konkurentsivõime säilitamiseks tuleb poliitoravatelt, Isammalt ja sotsidelt toetamist nõuda.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Tööandjate Keskliit pöördusid koos 19 ettevõtlusorganisatsiooniga valitsuse poole ettepanekuga luua ajutised toetusmeetmed Eesti ettevõtetele kõrge elektrihinna hüvitamiseks, kuna teised regioonid kohalikke ettevõtteid toetavad.
Eesti Tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas selgitas pressiteates, et toetamine on liitude hinnangul hädavajalik Eesti ettevõtete konkurentsivõime hoidmiseks, sest valdav enamus Euroopa Liidu riike aitavad oma ettevõtteid. Eelkõige on raskesse olukorda sattunud Eesti energiamahukas ja eksportiv tööstussektor.
Eesti valitsuse suhtumine ettevõtete aitamisse on tema vaates olnud aga ükskõikne ja kohati ka üleolev. “Olukorras, kus kõrge energiahind ja inflatsioon täidab riigikassat miljonite lisaeurodega, ei küsi me muud, kui osa sellest rahast Eesti majanduskeskkonna konkurentsivõimesse tagasi paigutataks,” ütles Aas. lisades, et tema arvates oleks see mõistlik samm töökohtade, äritegevuse ja maksutulude säilitamiseks.
Pöördumises märgitakse, et riigi maksutulud kasvavad 2023. aastal prognoositavalt 1,7 miljardi euro võrra ja omanikutulud, sealhulgas riigile kuuluvatest energia- ja võrguettevõtetest võetav dividend, enam kui 100 miljoni euro võrra.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts rõhutas, et olukorras, kus Euroopas käib sõda, mida käsitletakse alati vääramatu jõuna ning kus paljud senised põhimõtted ei päde, tuleb ettevõtete toetamiseks leida viivitamatult täiendavaid vahendeid. “Praegu käib justkui eksperiment ning jäädakse lootma looduslikule valikule. Paraku on see suuresti meie endi inimeste toimetuleku hinnaga,” leiab Palts.
“Peame tegelema ka lahendustega võimsuste lisamise, salvestuse ning ühenduste loomisega, aga ka kõige parema tahtmise juures läheb ühe uue tuulepargi rajamiseks mitu aastat,” nentis ta.
Siinsetele ettevõtetele olulistest sihtturgudest näiteks Läti, Leedu, Soome ja Rootsi on esindusorganisatsioonide teatel töötanud välja erinevad toetusmeetmed tööstusettevõtetele. Riigid vähendavad võrgutasusid, kompenseerivad taastuvenergiatasusid ja on seadnud hinnalae energia hinnale. Pöördumises tuuakse välja, et kui teised riigid otsivad võimalusi oma ettevõtete toetamiseks, siis suurt osa Eesti äritarbijaid ootab lisaks abi puudumisele uuest aastas ees võrgu- ja taastuvenergiatasu tõus.
Liidud teevad valitsusele seega ettepaneku vabastada ettevõtjad ajutiselt, 2023. aasta jaanuarist kuni 2023. aasta märtsi lõpuni, elektri võrgutasu maksmisest ning vabastada ettevõtted taastuvenergia tasust, kasvõi ajutiselt, mille tulemusena oleks elektri lõpphind ettevõtjale 2023. aastal 1,24 senti kilovatt-tunni kohta ning koos käibemaksuga 1,49 senti odavam.
Samuti võiks riik ettevõtetele hüvitada ka osa hinnalage ületavast elektrihinnast, sarnaselt kodumajapidamistele kehtivale meetmele, või laiendada universaalteenust lisaks väikeettevõtetele kõigile ettevõtetele. (BNS)