10.10.2019
Juba 2010. aastal vastu võetud välismaalaste seaduses on Reformierakonna valitsemise ajal lisatud pidevalt uusi punkte, et kergendada tähtajalise elamisloa andmist. Vastavalt sellele on mõned ettevõtted kohendanud ka oma põhitegevusalade nimekirja.
Tähtajaline elamisluba on välismaalasele antav luba Eestisse elama asumiseks ja Eestis elamiseks vastavalt seaduses sätestatud ja elamisloaga kindlaks määratud tingimustele.
Sisserände piirarvu käsitlevas alajaotuses on välja toodud, et see ei tohi ületada aastas 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast aastas.
Kui näiteks algselt oli kirjas, et sisserände piirarvu täitumise arvutamisel ei arvestata järgmisi isikuid: eestlasi, siis 2015. aatsal lisandus seadusesse, et ei arvestata ka Eesti kodaniku, eestlase ja Eestis elamisloa alusel elava välismaalase abikaasat, kellele antakse elamisluba elama asumiseks abikaasat, samuti lapsi, kellele antakse elamisluba elama asumiseks lähedase sugulase juurde.
Kui algselt oli seaduses, et välismaalasele antakse elamisluba õppimiseks, siis 2015. aastal lisandus järgmine punkt: „Välismaalane, kellele antakse elamisluba töötamiseks teadusliku tegevuse eesmärgil tingimusel, et tal on selleks erialane ettevalmistus, või õppejõuna Eestis õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavas õppeasutuses.
Seadus on ära toodud Riigi Teatajas ning see on kõikidele avalik.
Muu hulgas on eelmiste valitsuse ajal (2017. aastal) lisatud punkt, et sisserände piirarvu täitumise arvutamisel ei arvestata välismaalast, kellele antakse elamisluba töötamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialasel ametikohal, samuti iduettevõttes.
Siinkohal pole imestada, miks on paljuräägitud Boltides ja Woltides tähelepanuväärselt palju umbkeelseid võõramaalasi.
Äriregistri andmetel on näiteks taksoteenuste osutajana tuntud Bolt lisanud oma põhitegevusalade loetellu ka „muud infotehnoloogia- ja arvutialased tegevused“. Võib aimata, miks see rida seal seisab.
UU