13.05.2025
Rail Balticust tuleb Baikal-Amuuri magistraali lapselaps.
2017. aasta 21. märtsil vahendas Harju Elu intervjuud Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektoriga: “Henrik Hololei: Rail Baltic valmib aastal 2025”.
Nüüd on aasta 2025, ehitajad müdistavad alles kuskil Tallinna ja Pärnu vahel ning lätlased ütlesid Riigikogu komisjoni ees, et nemad Eesti poole raudteed praegu ei tee ja 2030. aastal liiklus supertrassil lahti ei lähe.
Rail Balticu suur edendaja oli ka kunagine majandusminister ja hilisem Brüsseli energeetikavolinik Kadri Simson: kui sirvida 2017-2019. aastate ajalehti ehk guugeldada, siis on need puupüsti täis Simsoni optimistlikke lubadusi. Jüri Ratas jääb ajalukku sellega, et tal oli oma esimese valitsuse aegu võimalik projekti peatada, aga ta ei teinud seda.
Rail Balticu ümber jätkub kaos, nii rahastamise, kulude, tähtaegade kui ka selle vajalikkuse osas üldse, keegi ei tea, kes või mis sellel sõitma hakkab, kuid teada on, et trassi ülalpidamine tuleb kallis. Rahvusvaheline olukord on Eesti muutnud Euroopa Liidu kirdeosa tupikteeks, kus transiiti liigub vähe, rohepööre on muutnud EL-i konkurentsivõimetuks ja üha enam terendab ees tühikäigul töötav supertrass, millega saab sõita Häädemeeste ja Ikla kanti marjule, seenele ja puhkama.
Sotsiaalmeedias kirjutatakse toimuva kohta nördimusega: “Sae pekki, Eesti Vabariik. AKs räägib lätlane, et Läti saab heal juhul oma Rail Balticu osa valmis 2035.
Ametlikult peab kõik olema valmis 2030, vastasel korral tuleb raha osalt tagastada ning on ka trahvid. Seega Eesti ehitab hambad risti raudtee Tallinnast Häädemeesteni, kuhu hakkavad kindlasti meeletud kaubakogused ja inimesed hulgi kulgema. 70 miljoni eest tellitakse rongid ja aastane dotatsioon oleks 50 milkut selle raudtee peale.
Rahvusvahelised rongid tellitakse siis kunagi hiljem. Rsk, peab ikka pappi olema.
Maanteed lagunevad silmnähtavalt, aga kui debiilik ikka plaanib, siis ta läheb läbi halli seina ja ehitab selle raudtee valmis nagu Koidula raudteesõlme ja Saaremaa süvasadama, kus on vaikelu.
Samal ajal tahetakse Pärnumaal loodust taastada 4000 hektaril ja kunagisi soid, nüüdseid metsi, taas sooks muuta ja mets vette kõdunema jätta, et metsisel oleks parem olla.
Ausalt, ei jaksa enam.
Muideks, Eestist lahkus viimase kolme aasta jooksul 40 000 inimest.
Kas nad just kõik eestlased olid, aga võib arvata, et ukrainlane ja venelane ei lahku siit, sest kodumaal võib neid ju sõtta sattumine tabada.”
Praegustel noorematel põlvkondadel, kes pole Nõukogude ajal elanud, avaneb võimalus näha killukest sotsialismist, mil sellised projektide kokkujooksmised olid üsna tavalised, sealhulgas ka kuulus Baikal-Amuuri magistraal, millel jäidki ainult üksikud rongid hulkuma.
Uued Uudised