Liberaalne meedia levitab innukalt lugu “Eurobaromeetri värske uuringu kohaselt peaks EL-i taasterahastu toetama vaid õigusriigi põhimõtteid austavaid riike”, mis on kogu oma olemuselt valesid täis.
Tegu on uuringu tulemustega, mis peaks justkui kajastama Euroopa Liidu riikide toetust Brüsseli poliitikale Ungari ja Poola vastu, kes ei pidavat kinni “õigusriigi põhimõtetest”.
BNS vahendab: “Värske avaliku arvamuse uuringu tulemusi kommenteerides ütles Euroopa Parlamendi president David Sassoli, et Euroopa Parlament on selgelt välja öelnud, et EL-i taasterahastu toetused ei tohiks minna valitsustele, kes ei austa demokraatlikke põhiväärtusi või õigusriigi põhimõtteid. “Uuring kinnitab, et valdav enamus EL-i kodanikest nõustub selle seisukohaga. Kui te õõnestate järjepidevalt EL-i väärtusi, ei tohiks te oodata EL-i raha.””
Alustuseks: EL-i taasterahastu pole mingi kingitus, mida võib tegemata jätta – see on kogu Euroopa Liidu ühisraha ja osaliselt laen, sealhulgas ka Poola ja Ungari oma. Kui need kaks riiki jäetakse sellest rahast ilma, siis ei peaks nad ka laenu kinni maksma – loodetavasti aetakse Budapestis ja Varssavis asju selles suunas, et mitte osaleda laenu tagasimaksmises ning vähendada oma sissemakseid EL-i.
Teiseks on tegu amoraalse repressioonimeetmega – taasterahastu on mõeldud koroonakriisist toibumiseks. Teatud riike sellest ilma jättes antakse sisuliselt teed pandeemiale ja vaesumisele, sest need riigid peavad kulutama koroonast jagu saamiseks eelarvelist raha, samas kui teised võtavad ka nende osa kasutusele.
Eriti oluline aga on õigusriigi mõiste – see, mille alusel Euroopa Liit Poolat ja Ungarit karistab, on vasakliberaalne arusaam, mis ei pruugi ühtida konservatiivsete riikide väärtustega. Föderatsiooni poole püüdlev Euroopa Liit karistab riike oma suveräänsuse kaitsmise eest. Samas aga ei huvita EL-i see, kuidas Hispaania kohtud õiendavad arveid Kataloonia iseseisvuslastega või kuidas migratsiooni turgutades tallatakse jalge alla riikide seadusandlus – sest kuidagi peavad ju Suurbritanniasse pürgivad ja Calais`is head hetke ootavad illegaalsed migrandid sinna jõudma.
Kogu Eurobaromeetri hinnang aga on vägagi subjektiivne: vaevalt, et enamik vastanutest jagab küsimusest ära konflikti Brüsseli ning Poola ja Ungari vahel. Kui küsitakse, et kas rahastamine peab olema seotud õigusriigist kinnipidamisega, vastabki sedavõrd suur hulk inimesi, et loomulikult.
Eurobaromeetri uuring on võrreldav regulaarsete kõrgete toetusprotsentidega EL-i liikmelisusele – kui Baltikumi inimestel küsida, kas nad pooldavad EL-i liikmeks olemist, siis vastab suurem osa juba Venemaa kõhedusttekitavat lähedust tunnetades “jah”. Kui aga see küsimus lahutada osadeks ja küsida eraldi, et kas toetatakse migrantide jaotamist, Euroopa föderaliseerimist, suveräänsuse äraandmist, homoagenda ülimuslikkuse nõuet ja muud sellist, siis lõppkokkuvõttes oleks toetus EL-ile tegelikult väga nõrk. Avalikkusele aga üritatakse näidata, nagu tähendaks toetus EL-ile kohe iga lolluse kohest heakskiitu.