Euroopa ei õppinud Lääne-Rooma viimastest päevadest midagi

Me oleme omamoodi “õnnelikud” põlvkonnad – meil õnnestub taas läbi elada Lääne-Rooma hukkumine. Kaasaegses variandis.

Vaatasin eile saadet Kaks Kanget Argentiinas. Mulle meeldis Kristjani ja Teedu pidu kohalikus restoranis koos sealse rahvaga. Muuhulgas näidati kohalikku kööki, kus on oluline osa lihal, ja samas sisaldas menüü ohtralt puu- ja köögivilju, mida serveeriti koos lihaga, see oli nö tasakaalustatud toit.

Samas oli sel nädalal uudis, et mürkroheliste valitsetavas Amsterdamis keelatakse 1. maist lihareklaam, reklaamida ei tohi ka mitmeid teisi “pahesid”.

Mõtlesin siis, et küll on kaks erinevat maailma. Lõuna-Ameerikas toimub loomulik tasakaalustatud toitumine, ilma surve ja ideoloogiata. Euroopa vasakliberaalses ühiskonnas aga kehtestatakse kõike juba süsteemiga “keelan, käsen, poon ja lasen”, ka asju, mida serveeritakse õigetena.

Kuidas on Euroopa nii allakäinud, et loob “õiget ühiskonda” totalitaristlike võtetega?

Olen päris kindel, et need samad Amsterdami “toidutotalitaristid” on samad, kes lasevad Euroopasse massiliselt migrante, rikkudes ka ühiskonna demograafilise tasakaalu.

Oma põliskogukonna toitumisrepresseerimine ja võõraste eelistamine viib selleni, et liberaalsel ühiskonnal kaob kogu toetus, peale oma ideoloogiasõdalaste ja jüngrite oma. Kui “barbarid” taas Lääne-Rooma (tänase Lääne-Euroopa) üle võtavad, siis on lihavaenulikud mürkrohelised ilmselt esimesed, keda šariaadisõdalased teibasse ajavad.

Vahel tahaks lihtsalt istuda mäe otsas ja vaadata, kuidas liberaalne Euroopa ennast eutaneerib. Uue homoharidusministriga Ungari pea on juba silmuses.

Kahjuks on see ka meie kontinent.

Jüri Kukk, toimetaja