Teisipäeval tuli Euroopast üks uudis, mis võib palju muuta, kuid tõenäoliselt pigem halvemuse poole, sest karta on kaebustekaost ja väljapressimisi, mida tuleb menetleda suuremal hulgal. Samas on ka riikide peale kaebajatel endil oma tegevusest tulenev kliimavastutus.
Euroopa Inimõiguste Kohus otsustas teisipäeval, et Šveits ei pinguta kliimamuutuse pidurdamiseks piisavalt. Tegemist on esimese omataolise otsusega riigi kohta kliimaküsimuses.
Kohtu poole pöördus Šveitsi vanemate naiste ühendus, kellele teevad muret kliimamuutuse tagajärjed ja kelle väitel ei astu Šveitsi valitsus piisavalt samme kliimamuutuse tagajärgede leevendamiseks.
Kohus leidis, et Šveits rikkus Euroopa inimõiguste konventsiooni paragrahv 8, mis tagab õiguse era- ja perekonnaelu austamisele. Kohtu otsuse kohaselt peab riik maksma ühendusele kolme kuu jooksul 80 000 eurot kahjutasu.
Samas lükkas kohus protseduurilistel põhjustel tagasi kaks teist hagi valitsuse kliimapoliitika vastu. Nii ei rahuldatud kuue 12-24-aastase portugallase hagi 32 riigi, seal hulgas Portugali vastu, sest kaasuse puhul ei olnud ammendatud kõiki lahendusvõimalusi riiklikul tasandil. Kolmandal juhtul lükkas kohus tagasi ühe endise Prantsusmaa linnapea väite, et Prantsuse riigi tegevusetuse tõttu ähvardab linna oht mere alla jääda.
Juba leidus ka juubeldajaid – kliimaaktivist Greta Thunberg ütles teisipäeval, et Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus, et Šveits ei tee kliimamuutuse pidurdamiseks piisavalt, on alles algus. “See on alles kliimakohtuprotsesside algus,” ütles ta. “Üle maailma annavad üha enamad inimesed oma valitsusi kohtusse, et võtta nad vastutusele oma tegude eest.”
Šveitsi suurim erakond aga nõudis teisipäeval riigi lahkumist Euroopa Nõukogust, kui selle alla kuuluv inimõiguskohus leidis, et Šveits ei pinguta kliimamuutuse pidurdamiseks piisavalt.
“Euroopa Inimõiguste Kohtu (ECHR) otsus on skandaalne. SVP (Šveitsi Rahvapartei) mõistab võõraste kohtunike taolise sekkumise karmilt hukka ja kutsub üles Šveitsi lahkumisele Euroopa Nõukogust,” teatas parempoolne partei.
Šveitsi valitsus teatas, et uurib põhjalikult meetmeid, mida see kohtuotsuse järel võtma peaks. Rahvuskonservatiivsel Šveitsi Rahvaparteil on enim kohti parlamendis, kuid valitsuses on vaid kaks kohta.
Nagu näha, on üks otsus tekitanud laialdasi vastuolusid, mis ühelt poolt tekitavad kindlasti kaebustetulva, aga teisalt võivad põhjustada näiteks lahkumise Euroopa Nõukogust.
Üks on kindel – see otsus toob kaasa kliimaräkiti, valitsused peavad hakkama maksma trahve ning tegema sundotsuseid, mis võivad olukorda hoopis halvendada – kui ressursse suunatakse sunni tõttu hädavajalike kohtade asemel sinna, kus need mingit kasu ei anna, kuigi on rohepöördega kooskõlas.
Teisalt tuleks vastuhagejatel hakata esitama nõudmisi ka kaebajatele – näiteks küsides, mida on teinud seesama Šveitsi vanemate naiste ühendus, kes saab kolme kuu jooksul 80 000 eurot kahjutasu, selleks, et Maa kliimat säästa? Milline on nende endi ökoloogiline jalajäg ja kas nad koristavad enda järelt ära plastiku?
Personaalseks või grupiviisiliseks inimõiguseks ei saa pidada õigust elada puhtal Maal, see on kogu inimkonna õigus, mida éi tohiks ära kasutada rahasaamise eesmärgil. Praegune kohtuotsus ütleb sisuliselt, et iga survegrupp tohib nüüd Šveitsi valitsuselt valuraha nõuda ja seega tulebki kasvõi kogu riigieelarve sellena inimestele välja maksta?
Kuidagi kummaline on ka kohtu konstanteering, et “Šveits rikkus Euroopa inimõiguste konventsiooni paragrahv 8, mis tagab õiguse era- ja perekonnaelu austamisele” – mil moel on see seotud kliimamuutustega ja valitsus võimalike tegematajätmistega? Kogu see lugu haiseb nagu terve rohepööregi…
Rohepööre tõi kaasa rohepesu ehk kliimarahade kantimise ja omastamise, nüüd lisandus kliimaräkit.
Uued Uudised