Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Euroopa Komisjon astus Eesti konnasilmale süütuse presumptsiooni osas

-
19.02.2021
Eestis on tavaline olukord, kus meedia ja poliitikud ei oota ära kohtu otsust, vaid löövad kahtlustatava omal käel risti. Pilt on illustratiivne.

Euroopa Komisjon on näidanud näpuga ühele suurele puudusele Eesti õigusruumis, mida rikuvad nii justiitsorganid kui ka võimu- ja muud poliitikud ning meedia – selleks on sisuline süüdimõistmine juba enne kohtuotsust.

Euroopa Komisjon saatis neljapäeval Eestile, Soomele ja Poolale ametlikud kirjad, sest nad ei ole täielikult üle võtnud EL-i õigusnorme, millega tugevdatakse süütuse presumptsiooni ja õigust viibida kriminaalmenetluses kohtulikul arutelul.

Peamiselt on juttu juriidilistest puudujääkidest, kuid komisjoni meeldetuletuses on kirjas ka: “Näiteks on komisjon tuvastanud puudusi seoses avalike seisukohavõttudega süü kohta.”

EKRE on varemgi tähelepanu juhtinud sellele, kuidas Eesti justiitssüsteemis on kahtlustuse menetlusest tehtud juba sisuliselt karistus – kõigi toimingutega venitatakse pikalt, süüdistatavat ruineeritakse igati ja kui asi kohtuni jõuab, siis on otsus väga sageli kas õigeksmõistev või siis tunnistatakse lihtsalt, et süüd ei leitud. Süsteem on teinud suurt tööd, inimene on sisuliselt hävitatud, aga mida pole, see on süü tõestus.

Eriti suureks probleemiks on süütuse presumptsiooni eiramine saanud seetõttu, et seda soodustab ka riigi kõrgem juhtkond ja poliitiline eliit. Nii mõistis president Kersti Kaljulaid minister Marti Kuusiku ühiskonna silmis sisuliselt süüdi kuriteos, mis pole tõestust leidnud ja kohtuasigi on toppama jäänud. Kui riigi esimene inimene süütuse presumptsioonist ei hooli, siis kuidas saabki riik ja ühiskond tervikuna sellest hoolida?

Eriti hull on lugu meediaga, kes tormab tavaliselt mõne kahtlustatava kallale juba enne uurimisorganite sekkumist, tembeldab inimesed avalikkuse ees seaduserikkujateks ja koguni kurjategijateks, ning sageli selgub, et sellisel avalikul hukkamisel polnud mingit aluspõhja.

Ka praegune peaminister Kaja Kallas on süüdistustega lahminud, süüdistades oma eelkäijat riigireetmises ning praegune Riigikogu aseesimees Hanno Pevkur nimetas eelmist võimukoalitsiooni kuritegelikuks grupeeringuks.

Kui juba sellisel tasemel inimesi lihtsalt süüdlasteks tembeldatakse, siis pole ka midagi erilist selles, kui isegi ebademokraatlik Euroopa Komisjon peab Eestile süütuse presumptsiooni meelde tuletama.