22.07.2021
Tume on taevas Eesti lipu kohal, tema kõrvale on konkurentidena tõusnud EL-i tähelipp ja Ukraina riigilipp.
Kui Euroopa Komisjon kedagi kiidab, ei maksa ennast puhevile ajada, sest selles ei pruugi tõtt olla; kui EK kedagi laidab, siis on see kindlasti kius.
Euroopa Komisjoni avaldas teist korda iga-aastase õigusriigi aruande, mis käsitleb õigusriigi olukorda Euroopa Liidus ja liikmesriikides ning milles kinnitatakse, et õigusriik on Eestis jätkuvalt kaitstud.
Eraldi tunnustatakse Eesti justiitsüsteemi digitaliseerituse kõrget taset, tänu millele on kohtute töö ka koroonakriisi tingimustes edukalt jätkunud. Lisaks pööratakse raportis tähelepanu Eesti edusammudele korruptsiooni ennetuses, uue õigusloome kaasamiskeskkonna väljatöötamisel ja COVID-19 pandeemia meetmete kehtestamisel.
„Õigusriigi põhimõtted on osa Euroopa Liidu alusväärtustest ja nende järgimine on Eesti jaoks väga oluline. Komisjoni aruanne kinnitab, et nende põhimõtete järgimine on meil heas seisus ning seab Eesti mitmeski aspektis eeskujuks teistele,” sõnas justiitsminister Maris Lauri.
Nagu eelmisel aastal keskendub aruanne neljale teemaplokile, mis on õigusriigi tagamisel eriti olulised: sõltumatu ja tõhus justiitssüsteem, korruptsioonivastase võitluse raamistik, meedia mitmekesisus ja -vabadus ning muud võimude lahususe ja tasakaaluga seotud institutsionaalsed küsimused.
Korruptsioonivastase võitluse raamistiku osas märgitakse ära valitsuse tänavu heaks kiidetud korruptsioonivastane tegevuskava ning juhised nii huvide konflikti vältimiseks kui lobistidega suhtlemiseks.
Ära on märgitud ka justiitsministeeriumi, riigikantselei ja riigikogu kantselei koostöös loodav riigi koosloome keskkond, mis peaks tulevikus koondama õigusloomeprotsessiga seotud teabe ja katma kogu õigusakti loomekaare kuni Riigi Teatajas avaldamiseni. Samuti käsitletakse valitsuse tegevust COVID pandeemiaga seotud meetmete kehtestamisel, mida saab õigusriigi nõuete kohaselt tõhusalt vaidlustada.
Kui vaadata erinevaid kiitusi, siis esmalt torkab silma “raportis juhitakse tähelepanu Eesti edusammudele korruptsiooni ennetuses” – ja seda tehakse Mailis Repsi ning Mihhail Korbi Porto Franco juhtumitest hoolimata, kus kahtlusalused tegutsevad vabalt ühiskondlikus ruumis edasi.
Praegune valitsus pandi kokku, kaasates sellesse just korruptsioonikahtlustuse saanud erakonna – kus näeb Euroopa Komisjon korruptsiooniennetust? Valitsuses on hoopiski kaks erakonda, kellel on tohutult korruptsioonikahtlustusi – Keskerakond on alati ussitanud, aga ka Reformierakonnal on VEB Fond, ajaloo suurima rahapesu mahamagamine ja ühe praeguse ministri Autorollo.
Kuidas mahub korruptsiooniennetusse see, kui riknenud vaktsiinid lihtsalt kantakse maha ja mitte keegi ei vastuta – see näitab pigem üha süvenevat korruptsiooni. Kas just selles peaks Maris Lauri arvates Eesti eeskujuks olema?
“Sõltumatu ja tõhus justiitssüsteem… /…/ võimude lahususe ja tasakaaluga seotud institutsionaalsed küsimused,” on asjad, mille eest Eestit kiidetakse. Võimude lahusust oli näha jaanuaris, kui “sõltumatu ja tõhus justiitssüsteem” algatas valitsusvahetuse enne referendumi saatuse otsustamist ja korruptsioonierakond libises sujuvalt uude valitsusse.
“Ära on märgitud ka justiitsministeeriumi, riigikantselei ja riigikogu kantselei koostöös loodav riigi koosloome keskkond” – ilmselt saab PortoRollo valitsus kiita vaenukõneseaduse ja mitmete teiste demokraatikke vabadusi ahistavate seaduste väljatöötamise eest.
“Samuti käsitletakse valitsuse tegevust COVID pandeemiaga seotud meetmete kehtestamisel, mida saab õigusriigi nõuete kohaselt tõhusalt vaidlustada.” Mida saab Eesti pandeemiaga seoses tõhusalt vaidlustada? Politseirepressioone Vabaduse väljakul? Ähvardusi vaktsineerimisest hoidumise eest? Inimeste lahterdamist vaktsineerituteks ja mittevaktsineerituteks ning viimastele paljude asjade keelamist?
Euroopa Komisjon kas ei jaga midagi Eestis toimuvast, talle on tegelikkuse kohta valetatud või on Brüsseli võim samuti selline, nagu on PortoRollo koalitsioon. Ilmselt kõike seda.