Euroopa Kontrollikoda: Rail Baltic läheb plaanitust kallimaks, küsitav on projekti majanduslik tasuvus

Euroopa Kontrollikoja (ECA) koostatud piiriüleste megaprojektide auditis prognoositakse Rail Balticu kulude suurenemist 51 protsendi võrra võrreldes kaheksa aastat tagasi tehtud prognoosidega, suures osas muutuste tõttu transpordi suurtaristu ulatuses.

Kui esialgse prognoosi kohaselt oleks Rail Balticu ehitamisele kulunud ligikaudu 4,65 miljardit eurot, siis kontrollikoja kõige uuema prognoosi järgi on projekti kogumaksumuseks 7 miljardit. Maksumus hõlmab eraldisi, millega kaetakse auditi käigus tuvastatud tulevaste kulude suurenemise risk. Ametlik maksumus on praegu 5,8 miljardit eurot.

Samuti leiti auditis, et Rail Balticu liini reisijateveo osa ei ole majanduslikult jätkusuutlik, sest 2030. aastaks kasutaks liini 4,6 miljonit reisijat aastas. Kontrollikoja hinnangul peavad kiirraudtee komponendiga transpordi suurtaristud jätkusuutlikkuse tagamiseks teenindama 9 miljonit reisijat aastas.

Kui kaasata Poolasse viiv juurdepääsutee ja teha üldisem analüüs, siis pärast Varssavisse viiva lõigu ehitamist ja uuendamist ulatub 60-minutilise sõiduajaga teeninduspiirkonna elanike arv 8,3 miljonini. “Kui võrrelda seda meie võrdlusalusega, milleks on 9 miljonit reisijat aastas, võib majanduslik jätkusuutlikkus olla ohus isegi Varssavini ulatuva täieliku ühenduse puhul,” seisab auditis.

Lisaks viibib kontrollikoja hinnangul Rail Balticu valmimine, seejuures võivad viivitused kasutuselevõtul ulatuda ligi kolme aastani. “Läti riigikontroll on juhtinud tähelepanu ühe- kuni neljaaastaste viivituste ohule, mille põhjuseks on muu hulgas hiline algus ja maa sundvõõrandamisega seotud bürokraatlikud riiklikud menetlused,” märgitakse auditis.

Siiski vastab Rail Baltic koos kolme muu auditeeritud suurtaristu kolme osaga kontrollikoja hinnangul 2030. aastaks tõenäoliselt TEN-T määruse miinimumnõuetele.

Kontrollikoda auditeeris Euroopa Komisjoni osalemist kaheksa suurtaristu kaasrahastamise kavandamises, rakendamises ja järelevalves, sealhulgas Rail Balticu raudteeliin; Lyoni–Torino piiriülene raudteeühendus; Brenneri baastunnel Austria ja Itaalia vahel; Fehmarni väina raudtee-maanteeühendus Taani ja Saksamaa vahel; Baskimaa Y kiirraudteeühendus Prantsusmaaga; Seine’i–Scheldti ühendus Prantsusmaal ja Belgias; kiirtee A1 Rumeenias ning Poola raudteeliin E59.

BNS