Rootsist räägitakse ikka sisserändetaustaga jõukude tulistamiste ja plahvatuste kontekstis, kuid ka naistevastases vägivallas on võõrad esirinnas, kusjuures neid ei saadeta isegi mitte riigist välja.
Eelmise aasta juunis Stockholmis 40-aastase rootslanna suhtes raskendavatel asjaoludel vägistamise toime pannud neli eritrealast mõisteti vangi. Vaatamata prokuröri palvele otsustas kohus siiski, et neid välja ei saadeta.
Nagu Remix News varem teatas, ründasid 2022. aasta 26. juuni öösel Stockholmist lõunas Flemingsbergis neli Eritrea meest joobes 40-aastast naist. Üks meestest lõi naise raudteejaama lähedal metsas jalaga pikali. Tema ja ülejäänud kolm välismaalast vägistasid teda kordamööda. Seejärel tõid kaks kurjategijat naise Flemingsbergi jaama, kus nad liftis ta uuesti vägistasid.
Södertörni prokuratuuri prokurör Axel Frick ütles toona, et kuritegu on tõsine, kuna tegemist oli grupiviisilise vägistamisega ja mehed “näitasid üles erilist jõhkrust” kuritarvitamist filmides.
Prokurör Axel Frick väitis, et kõik neli vägistajat tuleks Eritreasse välja saata ja nende süüdimõistmise korral keelata järgmiseks 15 aastaks Rootsi naasta. Kohus otsustas aga, et kõik mehed võivad Rootsi jääda ning võimudel on keelatud neid selle kuriteo eest riigist välja saata.
Meedia vältis nimetamast kahtlusaluste välismaist päritolu
Kui juhtumist esmakordselt teatati, väitsid mitmed Rootsi väljaanded, sealhulgas Rootsi riiklik uudisteagentuur TT, et neli kahtlusalust olid pärit Rootsi linnadest Sandvikenist, Huddingest, Motalast ja Vallentunast. Rootsi uudisteväljaanne NyaTider kirjutas aga toona, et need uudisteväljaanded “otsustasid välja jätta asjaolu, et kõik kahtlustatavad mehed on pärit Eritreast ja vajavad tõlki”, hoolimata sellest, et politsei selle teabe avaldas.
Grupivägistajate karistust vähendatakse automaatselt ühe kolmandiku võrra
Samnytt teatas, et Södertörni ringkonnakohus mõistis kolmele mehele raskendatud vägistamise eest viie aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse. Neljas mees sai vägistamise eest kahe aasta ja kolme kuu pikkuse vangistuse. Kõikidel juhtudel on tavapraktika kohaselt maha arvatud üks kolmandik karistusest. Lisaks vanglakaristustele peavad neli meest naisele kahjutasu maksma.
Kaks noorimat kurjategijat, Huluf Kindeya Gebremariam (27) ja Seare Measho Redae (29), tulid Rootsi Covid-19 pandeemia ajal 2020. aastal. Mõlemad said elamisloa samal aastal. Ülejäänud kaks on 33-aastane Haileab Ghebre Weldemichael, kellel on vaid tähtajaline elamisluba, ja 35-aastane Mihretab Haile Gebrehiwt, kellel on alaline elamisluba. Mõlemad saabusid Rootsi 2014. aastal.
Rootsi on tuntud vägistamise eest kergete karistuste jagamise poolest, kuigi riigis kasvab vägistamisjuhtumite arv plahvatuslikult. Näiteks vältis väljasaatmist üks migrant, kes vägistas 9-aastase tüdruku; teine migrant, kes vägistas avalikus tualetis 12-aastase lapse, pidi osalema vaid sootundlikkuse kursustel, vältides nii vanglat kui ka väljasaatmist.
Rootsi grupivägistamise kriis
Riik on viimastel aastatel silmitsi seisnud arvukate grupiviisiliste vägistamisjuhtumitega, millest peaaegu kõik on seotud välismaalastega. Samal ajal anti kohtu alla tuntud ja lugupeetud Rootsi teadlased, kes tegid kindlaks, et enamiku vägistamisi riigis panevad toime välismaalased.
2018. aastal teatas Expressen sellest kasvavast trendist Rootsis. Pärast kahe eelneva aasta grupiviisilise vägistamise kohtuasjade uurimist leidis leht, et 43 meest on neis kuritegudes süüdi mõistetud, neist aga 40 olid välismaal sündinud immigrandid või Rootsis sisserändajatest vanematest sündinud mehed.
Lisaks teatas SVT 2018. aastal, et Rootsi vägistamisstatistika näitas, et 58 protsenti meestest, kes on viimase viie aasta jooksul vägistamises või vägistamiskatses süüdi mõistetud, olid immigrandid, kes on sündinud väljaspool Euroopa Liitu, pärit peamiselt Aafrikast ja Afganistanist.
BBC teatas ka, et juhtudel, kus ohvrid oma ründajaid ei tundnud, oli seksuaalrünnakus süüdi mõistetud välismaal sündinud meeste osakaal 80 protsenti.
Rändajatega seotud grupivägistamised ei ole ka Rootsile ainuomased, pooled Saksamaal sooritatud grupivägistamistest on toime pannud välismaalased.
Allikas: Remix News