01.04.2023
Euroopa Liidu mõju kahaneb.
Maailmas on märgatav Euroopa Liidu majandusliku mõju kahanemine, kaubavahetus toimub üha rohkem liidu-siseselt ja vähem muu maailmaga, mis tähendab turgude kaotust. Rohepöörde arenedes kaob ka EL-i konkurentsivõime, sest liit on ainus enese kliima nimel piiraja.
2022. aastal kujunes Euroopa Liidu (EL) kaubandusbilansi puudujäägiks 432 miljardit eurot, mis on suurim defitsiit Eurostati ajarea algusest 2002. aastal.
Defitsiidi taga oli peamiselt imporditud energitoodete järsk hinnakasv, mis algas 2021. aasta lõpus ja vältas valdavalt terve möödunud aasta, teatas Eurostat. Inflatsiooni toel näitasid samal ajal ka EL-i kolmandatest riikidest imporditu ja eksporditu mahud viimase kümne aasta suurimaid aastaseid kasve – kaupade sissevedu liitu kasvas 41 protsenti ja väljavedu 18 protsenti.
Euroopa Liidu riikide kaubavahetus toimub peamiselt liidu siseturul, kuigi liidusiseste ja -väliste kaubandusvoogude proportsioonid erinesid riigiti märkimisväärselt, sõltuvalt geograafiast ja ajaloolistest sidemetest. Suurim osa kaubavahetusest moodustas EL-i sisene kaubandus Luksemburgis, kus ulatus 90 protsendini kogu impordist. Liiduväline kaubavahetus oli suurima osakaaluga Tšehhis, kus moodustas 82 protsenti ekspordist.
Vähim importis liidusiseselt Iirimaa, kus EL-ist sisse veetud kaubad olid vaid 35 protsenti koguimpordist. Iirimaa peamine kaubanduspartner on Ühendkuningriik. Ka Küprosel oli liidusiseselt imporditud kauba osakaal väike, vaid 26 protsenti.
Eesti kuulus riikide hulka, mille peamine kaubandus toimus EL-i siseselt – impordist moodustas liidusisene kaup pisut vähem kui 80 protsenti, ekspordist 70 protsenti. (BNS)