Ajaleht Helsingin Sanomat kirjutab, et Euroopa Liidu (EL) kehtestatava importkaupade süsinikumaksu eesmärk oli kaitsta Euroopa tööstuse konkurentsivõimet, kuid võib hoopis kaasa tuua vastupidise tulemuse. Maks võib ohustada ka globaalset keskkonda.
Hiljuti võttis Euroopa Parlament vastu kliimapaketi, mille üle peeti mitu aastat kõnelusi. Pakett sisaldab endas ka EL-is importkaupadele süsinikumaksu. Selle eesmärk on tagada, et EL-is tegutsevad ettevõtted ei satuks kehvemasse konkurentsiolukorda võrrelduna riikidega, kus keskkonnanõuded on leebemad.
Maks võetakse kasutusele 2026. aastast ning see hõlmab rauda, terast, tsementi, alumiiniumi, väetist. Nende kaupade importijad peavad kinni maksma tootjariigis makstava CO2 hinna ja EL-i heitkogustega kauplemise süsteemi süsinikdioksiidi saastekvootide hinnaerinevuse.
HS toob välja, et see süsteem ei pruugi kasulik olla Euroopa majandusele ega ka kliimale. Probleem seisneb selles, et maks ei hakka kehtima valmistoodetele, mille valmistamiseks kasutatakse palju terast või alumiiniumi.
Süsinikumaksu kehtestamisega kärbitakse veel ka tööstusfirmade jaoks jagatavate tasuta saastekvootide hulka. Need kvoodid on mõeldud just selleks, et EL-i kliimapoliitika ei kahjustaks kohalikku tootmist.
Tootmine võib seetõttu kolida väljapoole Euroopat. Arengumaade võimud aga keskkonda saastava tootmise üle järelevalvet tihti teha ei taha. Seetõttu võib EL-i süsinikumaks hoopis kliimamuutusi veelgi kiirendada.
Allikas: ERR
Riigikogu liikme Helle-Moonika Helme kommentaar: „Euroopa Liidu lühinägelikkus koos rohepöörasusest sündinud otsustega võivad leida uue ohvri – Euroopa tööstuse tervikuna. Euroopa Liidu arengumaaks degradeerumine on ilmselt paratamatu. Jääb vaid rõõm nautida nende regioonide edukust, kes Euroopa Liitu ei kuulu ning tantsida koos seksuaal-marginaalidega “demokraatia ja võrdsuse ringtantsu”. Midagi muud äärmuslikele vasakliberaalsetele eruliitlastele alles ju ei jäägi kui laostunud majandus, pööraselt kallis elu ja seksuaalpuuete ülistamine.“