09.07.2020
Eesti maanteetransport vajab suuremat efektiivsust. Pilt on illustratiivne.
Euroopa Parlament on heaks kiitnud niinimetatud mobiilsuspaketi, mis on maanteetranspordi sektori reform ning millele on vastu Baltimaad ja veel kuus liikmesriiki.
Eurosaadikud kiitsid heaks kompromissi mobiilsuspaketi osas, milleni jõuti detsembris. Lisaks Eestile, Lätile ja Leedule olid paketile vastu veel ka Bulgaaria, Küpros, Ungari, Malta, Poola ja Rumeenia.
“Uued reeglid puudutavad sõidukijuhtide lähetamist, sõidu- ja puhkeaegu. Samuti tagavad uuendatud normid ajutiste veoreeglite parema järgimise veoettevõtete poolt, kes ei ole selles riigis registreeritud (kabotaažveod),” teatas europarlament.
“Muudatuste eesmärk on panna piir konkurentsimoonutustele maanteetranspordis ja tagada sõidukijuhtidele paremad puhketingimused.”
Kõige vastuolulisem on reegel, mis nõuab veokitelt naasmist riiki, kus nad on registreeritud, iga kaheksa nädala tagant.
Lääneeurooplaste sõnul on kohustuslik naasmine vajalik võitlemaks tavaga registreerida fiktiivseid transpordifirmasid madala maksumääraga riikides.
Leedu veokifirmad ja valitsus leiavad aga, et lääneeurooplased proovivad oma turult konkurente välja tõrjuda ning kohustuslik naasmine suurendab maanteeveo õhusaastet.
Leedu peaminister Saulius Skvernelis ütles BNS-ile, et Leedu valitsus plaanib uued reeglid Euroopa Liidu Kohtus vaidlustada.
“Leedul on järjepidev positsioon, mis puudutab Euroopa Liidu siseturu põhimõtete rakendamist ja siseturu tugevdamist,” ütles Skvernelis. “On selge, et see pakett diskrimineerib EL-i välispiiridel olevate riikide vedajaid, võrreldes teiste EL-i vedajatega.”
“Me oleme valmis kaitsma oma positsiooni kõigi õiguslike vahenditega ning ootame Euroopa Komisjonilt konkreetseid samme paketi negatiivsete punktide leevendamiseks,” lisas ta.
Leedu valitsuse hinnangul diskrimineerivad uued reeglid riigi veokifirmasid ning on vastuolus ka Euroopa rohelise kursi eesmärkidega.
“Leedu ei toeta mobiilsuspaketi punkte, mis puudutavad veokite kohustuslikku naasmist riiki, kus nad on registreeritud, iga kaheksa nädala tagant ega keeldu pikale puhkeajale veokis, ja samuti mitte üleminekuperioodi puudumist korralikuks turu vastuseks ja tagamiseks, et kõigis EL-i liikmesriikides on vajaminev taristu,” teatas Leedu valitsus.
Kogu see vaidlus näitab seda, kuidas uued liikmesriigid ehk 2004. aastal ja hiljem ühinenud maad on EL-is endiselt Väikesed Peetrid, kelle söögikoti kallal Suured kõigepealt nohistavad. (BNS-UU)