Euroopa Liit jätkab rändesurve forsseerimist – muuta soovitakse kogu migrantide vastuvõtu süsteemi, ja seda aina hullemaks

Kui mõnda aega võis tunduda, et rändesurve äraspidisem osa, migrantide pähemäärimine EL-i liikmesriikidele on möödas, siis tegelikult käivad protsessid täie rauaga edasi.

Euroopa Liidu siseministrite kohtumisel liikus ringi “soovituslik” dokument, millest selgub, et suuremad Euroopa riigid, eriti Prantsusmaa, tahavad ikka ja jälle ümber muuta migratsioonikorda, ennekõike Dublini süsteemi.

Muutus näeks välja selline, et kui seni vastutas migrandi eest see riik, kelle pinnale rändleja jalg EL-is kõigepealt astus, siis edaspidi soovitakse panna vastutajaks see, kelle juurde migrant pärast Euroopas ringitormamist lõpuks maandub.

Laias laastus tähendab see, et Itaalia, Kreeka ja teised Vahemeremaad lasevad migrandid oma maale, suunavad nad soovitava sihtriigi poole ega vastuta enam millegi eest – selle tulemusel järgneb vaid migratsiooni kasv.

Peale selle soovivad suurema rändesurvega riigid, et migrandid jaotataks keskse jaotussüsteemiga, suunates neid riikidesse, kuhu suuremat tungi pole, sõltuvalt seal juba olemasolevast migrantide arvust ja ka SKP-st. Sel juhul oleks migrantide vastuvõtt kohustuslik, vaidlused saaks toimuda vaid selles osas, kas riik ikka saab vastu võtta talle peale surutavat migrandihulka.

Euroopa Komisjon on juba ette näinud ka prääniku ja piitsa: komisjon maksab “sõnakuulelikele” riikidele kinni migrantide esmased kohanemiskulud, keeldujaid aga võidakse Schengeni süsteemist sootuks välja visata.

Samas aga on erinevatel riikidel erinevad probleemid – Ida-Euroopa vaevleb endise NLiidu territooriumilt lähtuva rändesurvega, eriti Ukrainast, ja lisaks Balti riikidele on see probleemiks ka Poolal. Hispaaniasse on hakanud massiliselt tulema põgenikke hispaaniakeelsest Ladina-Ameerikast, Kesk- ja Lõuna-Euroopa aga on hädas üle Vahemere või läbi Balkani tulijatega.

Euroopa Komisjoni suund aga on ennekõike Aafrika ja Lähis-Ida migrantide laialijaotamine.

Eesti on rändesurve all endisest NLiidust, pealegi on siin juba olemas umbes 300 000 inimest teise ja kolmanda põlvkonna migrantide kogukonnana, kelle integreerumine pole kuidagi õnnestunud – seega peab Eesti ütlema raudse “ei” kõigile rändekohustustele.

UU