Euroopa Liit on üks hüsteerilise kliimavõitluse eestvedajaid, teised maailma juhtivad tööstusjõud aga suhtuvad sellesse reserveeritumalt, võttes ennast piitsutavalt EL-ilt ära investeeringud ja turud, ning siis niutsub Brüssel, et talle tehtavat liiga.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kritiseeris teisipäeval katseid meelitada Euroopa tehnoloogiatööstust Hiinasse ja ähvardas alustada uurimist seoses Hiina subsiidiumidega. Von der Leyen teatas Euroopa “suveräänsusfondi” ja “netonulliga tööstuse akti” (Net Zero Industry Act) ettevalmistamisest, mille eesmärgiks nii öelda kaitsta Euroopa tööstust USA ja Hiina tohutu riigiabi eest.
Euroopa suveräänsusfond käiakse välja “osana meie eelarve vahekokkuvõttest”, ütles ta Maailma Majandusfoorumil (WEF) Davosis, samas kui õigusaktiga tahetakse toetada kliimasõbralikke tehnoloogiaid.
“Näeme agressiivseid katseid meelitada meie tööstusvõimekus ära Hiina ja mujale,” ütles von der Leyen iga-aastasel maailma poliitilise ja ärieliidi kohtumisel Šveitsi Alpides.
“Hiina subsideerib tugevalt oma majandust ja piirab EL-i firmade juurdepääsu oma turule. Me ei kõhkle alustamast juurdlusi, kui leiame, et sellised subsiidiumid moonutavad meie hankeid või teisi turge,” lisas ta.
Von der Leyen tõi taas välja Euroopa mure USA inflatsiooni vähendamise akti, 370 miljardi dollari suuruse kliimatoetuste paketi pärast.
EL-i sellisel võitlusel pole suurt mõtet, sest Euroopa ise loob olukorra, kus investeeringud ja tööstus lahkuvad paremate võimalustega piirkondadesse.
Ennustatakse, et aastaks 2027 saab India majanduslikult võimsamaks kui kogu Euroopa Liit ehk lisaks USA-le ja Hiina saab ta veel ühe endast tugevama suurkonkurendi. (BNS-UU)