07.09.2016
euroarmee
Brüssel plaanib edasi liikuda plaanidega Euroopa Liidu sõjaväe loomiseks, mis mõnede analüütikute sõnul võiks aja jooksul välja vahetada NATO, teatab The Telegraph. Euroametnikud kiirustavad selleks tagant liikmesriike, et kasutada ära “poliitilist ruumi”, mille tekitas Suurbritannia otsus liidust lahkuda.
Euroopa Liidu välispoliitika juht Federica Mogherini on ette valmistamas ajakava, mis paneb paika sammud NATOst autonoomsete euroliidu sõjaliste struktuuride loomiseks.
Mogherini sõnul on tema plaan, mida peetakse “Euroopa armee” loomiseks, võimaluseks “šokeeriva” Brexiti-hääletuse järel anda Euroopa Liidule uus kurss.
“Meil on täna poliitilist ruumi, et teha asju, mis varem ei olnud päriselt võimalikud,” ütles Mogherini euroliidu saadikutele.
Sõjaline plaan näeb ette, et riigid nagu Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Hispaania ja Poola looksid alalised struktuurid Euroopa Liidu kontrolli all tegutsemiseks, euroliidu lahingugruppide ja 18 rahvusliku pataljoni loomiseks.
See sisaldaks ka euroliidu vägede staapi Brüsselis, millest võib saada rivaal NATOle. Eelmisel nädalal asusid plaani toetama Tšehhi ja Ungari, et luua “ühine Euroopa armee”.
Samuti on plaanile toetust avaldanud Itaalia peaminister Matteo Renzi, kes ootab liikmesriikidelt suuremat kaitsealast koostööd.
Renzi ideede hulgas, mida kajastavad ka Euroopa Liidu plaanid, on käibemaksuvabastused sõjatööstusele ja euroliidu uurimistoetused kaitsesektorile. See võib minna vastuollu euroliidu aluslepingutega, mis takistavad liidu eelarve kasutamist sõjalisteks kulutusteks.
Euroopa armee loomise ajakava arutatakse 27 euroliidu riigijuhi kohtumisel Bratislavas 16. septembril. Seal ei osale Suurbritannia peaminister Theresa May.
Varem on Suurbritannia valitsused seisnud vastu Euroopa ühisarmee loomisele, nüüd aga näevad Euroopa Komisjon, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia võimalust euroliidu suuremaks kaitsealaseks ühendamiseks.
NATO ametnikud on avaldanud muret, et see plaan võib tekitada rivaalitsemist ja esitada väljakutse NATOle kui lääneriikide peamisele kaitsealliansile.
Briti konservatiivsesse parteisse kuuluv eurosaadik Geoffrey Van Orden teatas, et see suund on “murettekitav” ja sellele ei pandud rõhku Brexiti hääletusele eelnenud debatis.
“Me kõik näeme, et Euroopa Liit võib täita kasulikku rolli konfliktide ennetamisel ja kriisiohje mõnedes tsiviilaspektides,” ütles Van Orden. “Aga euroliidu ambitsioonid lähevad kaugemale. Motiiviks ei ole täiendava sõjalise võimekuse loomine, vaid kaitsealase ühendatuse kasutamine verstapostina federaalse euroriigi rajamisel.”
“Ühendriigid ja ka Ühendkuningriik lasevad end petta, kui nad arvavad, et sellised sammud tugevdavad NATOt, meie kollektiivse kaitse võtmegarantiid,” jätkas eurosaadik. “Vastupidi, NATOst eraldiseisvate kaitsestruktuuride loomine viib üksnes lahknemiseni Atlandi-üleste partnerite vahel ajal, kui demokraatiate ees seisvate raskete ohtude ees on vaja solidaarsust.”
Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei esindaja Mike Hookem sõnas, et tema partei on juba aastaid hoiatanud Euroopa armeega kaasnevate ohtude eest. “Ma olen rahul, et rahvas on lõpuks üles ärkamas. Euroopa Liidu armee ei ole mingi euroskeptikute fantaasia, Brüsselis on palju neid, kes kavatsevad selle iga hinna eest ellu viia.”
Ühisarmee loomise plaan on osa laiemast kuuepunktilisest kavast,
millega tuli hiljuti lagedale tuntud föderalist Guy Verhofstad: