03.09.2021
Vabaühendused tahavad ära hoida just selliseid situatsioone, kus migrandipaat on sattunud Türgi rannavalve kätte ja see tähendab nende tagasiviimist.
Libainimõiguslased on hakanud nõudma erilisi õigusi, jätkamaks massimigratsioonile kaasaaitamist, mida on paljud riigid asunud tõkestama.
Euroopa Nõukogu inimõiguskomisjon hoiatas reedel Kreekat, et migrantide väljasaatmise kiirendamiseks mõeldud seadus seab ohtu vabaühenduste päästetööd Vahemerel.
Organisatsioon soovitab Kreeka parlamendil eelnõu üle järele mõelda. Kavandatav seadus suurendaks politsei võimu väljasaatmiskäsu andmiseks ja dokumentideta migrantide kinnipidamisel ning reguleeriks rangelt vabaühenduste ja vabatahtlike tegevust.
Kreeka on endiselt riik, kuhu sisenevad paljud Euroopa Liitu jõuda soovivad migrandid, ehkki tulijate arv on märksa väiksem kui 2015. aasta rändekriisi tipphetkel.
Kreeka valitsus õigustab seaduseelnõu vajadusega oma piire kaitsta.
“Kreeka ei nõustu saama illegaalse immigratsioonitulva väravaks Euroopasse nagu 2015.-19. aastal,” ütles rändeminister Nótis Mitarákis nädala algul eelnõu parlamendile esitades. Reedel pannakse see parlamendis hääletusele.
Euroopa Nõukogu inimõigusvolinik Dunja Mijatović ütles aga, et plaan takistab tõsiselt vabaühenduse päästetöid ja nende võimet jälgida migrantide inimõigusi Egeuse merel.
Seadus näeb ette ranged trahvid ja karistused organisatsioonidele, mis leitakse olevat tunginud võimude või rannavalve alluvusvaldkonda.
Mijatović rõhutas, et vabaühendusel on migrantide inimõiguse kaitses oluline roll, ja palus parlamendiliikmetel hoolitseda, et seadus vastaks Euroopa inimõiguste konventsioonile ja pagulaskonventsioonile.
Seega soovivad inimõiguslased pigem takistada ranna- ja piirivalvel migrantide tõrjumist ja anda vabaühendustele võimalus tegutseda nende nina all, transportides leitud migrandid Euroopasse ja vältides sellega nende tagasisaatmist. (AFP-BNS-UU)