Eesti euroeliit elas 9. mail oma mullis, ülistades Euroopa Päeval üha ebademokraatlikumaks muutuvat Euroopa Liitu kui vabaduse kantsi, aga mujal käis elu oma rada, eriti okupatsiooni sümboli pronkssõduri juures. Inimesed, kes jälgisid Tallinnas ja Ida-Virumaal toimuvat, on tõsiselt häiritud sellest, kui aktiivselt ülistati taas Vene vägistajaarmee eellast Punaarmeed.
Fotod: 9. mai tähistamine tõi pronkssõduri juurde lillekuhjad. (ERR)
Asi on kurjakuulutav, sest isegi Ukraina sõja taustal jätkub “Aljoša” kummardamine. Riigil on Kuremäe nunnade vastu karmi kätt küllaga, aga pronkssõduri “Surematu polgu” vastu eimidagi.
Olukorra muudab veelgi hullemaks skandaal Tartu Rahu ümber, kus haridusministeeriumi kõrge ametnik seadus kahtluse alla Eesti omariikluse ühe verstaposti meelespidamise vajaduse, sest mingid “muud kogukonnad” ei pidavat seda ehk õigesti mõistma. Muidugi mitte, nad ei tahagi eestlasi mõista, neil on oma pronkssõdur ja “vabastamine” ning eestlased on “natsid”.
Kelle pärast haridusministeeriumi keelepoliitika osakonna juhataja Andero Adamson küll muretses? Eestis on suur seltskond Vene imperialismi agressiivsuse ülistajaid ja üks ametnikuhing muretseb, et meie “natsilik” Tartu Rahu võivat valesti mõistetud saada? Minister KriKallas küll distantseerus oma ametniku jutust kiiresti, aga ilmselt on see “pastlate ja kandle”-ministri idee, mille ütles välja ametnikust Matrossov.
Mis siin riigis toimub? Ühest küljest rünnatakse ametnike poolt omariikluse aluseid, teisalt aga “surematud”, kelle reageeringu pärast mures ollakse, ülistavad oma “Euroopa vabastajat”…
Jääb mulje, et Reformierakonna ja Eesti 200 valitsetav riik, kes on Ukraina suunal üliagressiivne, tegelikult kardab siseriiklikke “pronksiöölasi”. Ühest küljest räägitakse Venemaa põlvilisurumisest, teisalt aga Narva jõel pihta pandud poisid lausa paluti tagasi. Äärmiselt selgrootu “rotveileri selja tagant klähviva chihuahua” poliitika.
Võib-olla sätiks poliitika vastupidiseks – ülbitseks vokaalselt Venemaa ja venelastega vähem ning sätiks oma relvajõud kiirendatult lahinguvalmis, et tagasi lüüa nii piiri tagant kui siseriigist tulenev “vene oht”? Millegipärast jätkub ka “viienda kolonni” olemasolu riiklikul tasemel eitamine…
Muide, kuigi Ukrainas 9. maid võidupühana ametlikult enam ei tähistata, teevad ukrainlased seda ikkagi, sest nendel jäi sõtta Saksamaa vastu ka miljoneid. Nii et ukrainlasi siia tuues lisatakse pronkssõduri austajatele veelgi massi juurde.
Võimulolijad armastavad oponente “Kremli jutupunktidega” rünnata, aga võimupoliitika jätab putinlusele Eestis küll üsna vabad käed. Klähvitakse vaid nunnade kallal…
Kurbnaljakas, et pronkssõduri aadressiks on Kaitseväe kalmistu ja naabriteks märtsipommitamise ohvrid.
Uued Uudised