20.01.2022
Liigsage kaitsesüstimine ei ole lahendus. Pilt on illustratiivne.
Iisraelis läbiviidud esialgsed uuringud viitavad, et COVID-19 neljas vaktsiinidoos ei paku kuigi suurt kaitset omikroni tüve vastu. Iisrael on esimene riik maailmas, kus neljas vaktsiinidoos on juba kasutusele võetud, kuid uuringu tulemused kinnitavad ka Euroopa Ravimiameti (EMA) vaktsiinistrateegia osakonna juhi Marco Cavaleri hiljuti väljendatud kahtlusi neljanda doosi tõhususe osas. Cavaleri ütles hiljutisel pressikonverentsil, et neljanda doosi laialdase efektiivsuse kohta puuduvad andmed ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) peadirektor avaldas detsembri lõpus arvamust, et tõhustusdoosidega vaipvaktsineerimine võib pandeemiat selle lõpetamise asemel hoopis pikendada.
Cavaleri sõnul võib liiga sage vaktsineerimine negatiivselt mõjutada immuunvastust COVID-19-le ja tekitada mitu tõhustusdoosi saanud inimestes kurnatust. Samas väidavad teadlased, et kurnatuse tekkimise kohta hetkel andmed puuduvad, kuna sellist uurimust ei ole siiani veel läbi viidud.
Harvardi TH Chani rahvatervise kooli immunoloogia ja nakkushaiguste osakonna professor Sarah Fortune’i sõnul pidas Cavaleri ilmselt silmas asjaolu, et teatud antigeenidega (nt selliste, mida pakuvad vaktsiinid) pidevalt uuesti kokku puutumine tekitab T-rakkudes väsimust või kurnatust. Deutsche Wellele saadetud e-kirjas selgitab Fortune, et T-rakkudel on koroonaga võitlemisel väga oluline roll. „Teatud kontekstis antigeenidega pidevalt kokku puutudes muutuvad T-rakud aga düsfunktsionaalseks – kõige paremini on seda uuritud HIV-i ja vähiravis, kus antigeen on kogu aeg olemas, ent ilma pideva korduva vaktsineerimiseta,“ kirjutas Fortune.
Ludwig Maximilian ülikooli immunoloogiainstituudi professor Reinhard Obsti sõnul on Cavaleri murel siiski alust. „Vaktsineerimine iga nelja kuu tagant või tihemini on väga uus. Midagi sellist pole ühegi teise viiruse puhul kunagi tehtud. Ja T-rakkude kurnatus on üks põhjus, mis võib tuua sellele lõpu.“ Ta soovitab suhtuda sagedasse vaktsineerimisse pigem ettevaatlik.
Stanfordi immunoloog Holden Maecker viitab omakorda mitmetele teiste haigustega seotud varasematele uurimustele, mis on näidanud, et immuunsüsteem vajab mälu loomiseks aega, mis Maeckeri sõnul näitab, et liiga lühikese vahega tehtud tõhustusdoosid ei ole eriti kasulikud.
Philadelphia vaktsiiniõppekeskuse direktor ja lastehaigla nakkushaiguste osakonna raviarst Paul Offit on aga teravalt kritiseerinud COVID-19 vaktsiinipoliitikat üldise elanikkonna seas. Tema sõnul on tegemist eksliku strateegiaga.
Offit ei pea kõige suuremaks mureks mitte T-rakkude kurnatust, vaid pigem jätkusuutmatut tervishoiupoliitikat, millega üritatakse ennetada kergete sümptomitega haigust. Tema sõnul on COVID-19 vaktsiinidele seatud võimatud standardid ja ei ole reaalne, et vaktsiini algne kõrge kaitse pikemalt püsima jääb. Vaktsineeritud inimesed võivad seetõttu samuti haigestuda, enamasti kergete sümptomitega. „Ja sellest ei ole midagi,“ ütles Offit, sest vaktsiin aitab tema sõnul raskesti haigestumise vastu. Probleem on aga selles, et USA-s nähakse tõhusdoose ette kergete sümptomitega haiguse ennetamiseks.
Hiljutised uuringud Iisraelis ja USA-s on näidanud, et tõhustusdoose võiks kaaluda riskigruppidele, kuid kaitse omikroni eest ei ole piisav põhjus nõuda kõigi inimeste kolmanda või neljanda doosiga vaktsineerimist. „Ma lihtsalt ei mõista seda võitlust kergete sümptomitega tervete noorte inimeste vaktsineerimise nimel.“
Allikas: Deutsche Welle