11 000 Euroopa Liidu kodaniku seas läbi viidud eksklusiivne uuring näitab sügavat pessimismi oma riikide, maailma ja Donald Trumpi suhtes.
Eurooplased on maailma olukorra, oma riikide ja ohtude suhtes väga pessimistlikud, vahendab Politico.
Ligi kaks kolmandikku vastanutest ütles, et „parimad ajad on möödas” (63 protsenti), samas kui 77 protsenti usub, et elu nende riigis „on järgmisel põlvkonnal raskem”, selgub strateegilise kommunikatsiooni firma FGS Global küsitlusest, mida jagati eksklusiivselt väljaandega Politico. Küsitleti novembris enam kui 11 000 inimest 23 Euroopa Liidu riigis.
Sünge meeleolu on eriti levinud Lääne- ja Kesk-Euroopas. Enamik eurooplasi (76 protsenti) ütles, et demokraatia on nende riigis languses.
Küsitlus näitab laialdast muret Euroopa demokraatiate olukorra ja valitsuste suutlikkuse pärast toime tulla väljakutsetega, mille hulka kuuluvad sõda mandri idatiival, majanduslik ja geopoliitiline ebakindlus ning kasvav hõõrumine Washingtoniga.
Peaaegu igas küsitletud riigis usub enamus, et nende riik on valel teel. Erandiks on Poola, Leedu ja Taani – ilmselt seetõttu, et esimesed kaks on Venemaaga teistest tugevamalt konfrontatsioonis ja Taani kaitseb oma seisukohti Gröönimaa osas.
Kuivõrd taolised küsitlused on üldjuhul suunatud iseloomuga, siis on raske aru saada, miks on ühtaegu pessimistlikud prantslased ja belglased ning ungarlased – võib arvata, et nende väike usk tulevikku võib olla vastandlikel kaalutlustel. Ungarlased ei usu, et neil lastakse rahulikult omi asju ajada (on väheusutav, et nad eelistaks hakata aktiivseks Ukraina toetajaks), prantslased ja belglased aga ei usu, et riigivõim neid õiges suunas juhib (Mercosuri leping on nad kurjaks ajanud).
Euroopa Liit pole loobunud rohepöördest ja on saanud kõrgete energiahindadega langeva majanduse, ta on kaitsepoliitikas kõvasti muust maailmast maha jäänud ning Lääne-Euroopas närivad ühiskondi seestpoolt massimigratsiooni tagajärjed, Brüsseli võimueliit aga näitab ennast elukaugena ja korrumpeerununa – on raske olla optimist.
